Acts 14 Cross References - Estonian

¹ Aga Ikoonionis sündis, et nad üheskoos läksid juutide kogudusekotta ja kõnelesid nõnda, et niihästi suur hulk juute kui kreeklasi sai usklikuks. ² Aga uskmatud juudid kihutasid üles ja ärritasid paganate meeled vihale vendade vastu. ³ Siis nad viibisid seal kauemat aega, kuulutades julgesti Issandat, Kes andis tunnistuse Oma armusõnale ja laskis sündida tunnustähti ja imetegusid nende käte läbi. ⁴ Aga linna rahvas jagunes kaheks: ühed olid juutide, teised Apostlite poolt. ⁵ Kui siis paganad ja juudid oma ülematega ühel nõul tahtsid tulla nende kallale, et neid teotada ja kividega visata, ⁶ said nad seda teada ja põgenesid Lükaoonia linnadesse, Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbrusesse ⁷ ja kuulutasid seal Evangeeliumi. ⁸ Ja Lüstras istus mees, võimetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades kõndinud. ⁹ See kuulis Pauluse kõnet. Ja kui Paulus teda silmas ning nägi, et tal oli usku terveks saada, ¹⁰ ütles ta suure häälega: "Tõuse püsti oma jalgele!" Ja ta kargas üles ja kõndis. ¹¹ Aga kui rahvas nägi, mis Paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: "Jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!" ¹² Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes kõneles. ¹³ Ja Zeusi preester linna aguli templist tõi härgi ja lillepärgi värava ette ja tahtis ohverdada ühes rahvaga. ¹⁴ Aga kui Apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, rebestasid nad oma riided, kargasid hüüdes rahva sekka ¹⁵ ning ütlesid: "Mehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused nõdrad inimesed nagu teiegi ja kuulutame teile Evangeeliumi, et te tühjest asjust pöörduksite elava Jumala poole, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on, ¹⁶ Kes endisel põlvel on lasknud kõik rahvad käia Omi teid, ¹⁷ ja siiski ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!" ¹⁸ Nii kõneldes nad vaevalt vaigistasid rahva, et see neile ei ohverdaks. ¹⁹ Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need meelitasid hulga eneste poole ja viskasid Paulust kividega ning vedasid ta linnast välja, arvates, et ta on surnud. ²⁰ Aga kui jüngrid olid tema ümber tulnud, tõusis ta üles ja läks linna. Ja järgmisel päeval ta läks ühes Barnabasega Derbesse. ²¹ Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud Evangeeliumi ja saanud mõned jüngreiks, läksid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse ning ²² kinnitasid jüngrite hingi, manitsedes neid jääma ususse ning seletades, et meil mitme viletsuse kaudu tuleb minna Jumala Riiki. ²³ Ja kui nad neile igas koguduses käte pealepanemisega olid seadnud vanemad, jätsid nad paastudes ja palvetades nemad Issanda hooleks, Kellesse need nüüd uskusid. ²⁴ Siis nad käisid läbi Pisiidiamaa ja saabusid Pamfüüliasse. ²⁵ Ja kui nad Perges olid sõna kuulutanud, läksid nad Ataaliasse. ²⁶ Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kust nad olid väljunud Jumala armu hooleks antuina sellele tööle, mille nad olid lõpetanud. ²⁷ Ja kui nad olid saabunud, kogusid nad koguduse kokku ja kuulutasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega, ja et ta oli avanud paganaile usu ukse. ²⁸ Ja nad viibisid seal kauemat aega jüngrite juures.

²⁶ See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest.

³⁵ Siis ütlesid juudid isekeskis: "Kuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? Mõtleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja õpetada kreeklasi?

²⁰ Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.

²⁰ ja kuulutas varsti kogudusekodades Kristust, tunnistades, et Seesama on Jumala Poeg.

²¹ Ja Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pöördus Issanda poole.

⁵ Ja kui nad Salamisesse olid jõudnud, kuulutasid nad Jumala sõna juutidele kogudusekodades; neil oli ka Johannes käsiliseks ühes.

⁴³ Aga kui kogudusekojast oli laiali mindud, järgis palju juute ja juudiusku pöördunud jumalakartlikke Paulust ja Barnabast, kes nendega kõnelesid ja neid õhutasid jääma Jumala armusse.

⁴⁶ Aga Paulus ja Barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: "Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole.

⁵¹ Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid Ikoonioni.

² Aga uskmatud juudid kihutasid üles ja ärritasid paganate meeled vihale vendade vastu.

²¹ Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud Evangeeliumi ja saanud mõned jüngreiks, läksid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse ning

¹ Ja ta saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.

¹ Ja nad läksid läbi Amfipolise ja Apolloonia ja tulid Tessaloonikasse, kus oli juutide kogudusekoda. ² Ja Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast,

⁴ Ja mõned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nõndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi.

¹² Siis uskusid nüüd paljud neist, ja mitte pisut kreeka lugupeetud naisi ja mehi.

¹⁷ Ent ta kõneles nüüd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas.

⁴ Aga ta õpetas kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule.

⁸ Aga kogudusekoja ülem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.

⁸ Ja ta läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki.

¹⁰ See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, niihästi juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse sõna.

¹⁷ Ja see sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses. Ja hirm tuli nende kõikide peale, ja Issanda Jeesuse nime ülistati väga.

²¹ ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.

²⁸ ja kisendasid: "Iisraeli mehed, tulge appi! Siin on see mees, kes igal pool õpetab kõiki inimesi meie rahva ja käsu ja selle paiga vastu; pealegi on ta toonud kreeklasi pühakotta ja selle paiga rüvetanud!"

¹⁶ Sest ma ei häbene Evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.

¹² Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad.

²² Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, ²³ aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, Kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus, ²⁴ kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.

³ Aga Tiitustki, mu kaaslast, ehk ta küll on kreeklane, ei sunnitud end laskma ümber lõigata.

²⁸ Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.

¹¹ kus ei ole kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei harimatut ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikide sees on Kristus!

¹⁰ Sest ta teadis, et ülempreestrid Tema olid annud ta kätte kadedusest. ¹¹ Aga ülempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase.

³⁶ Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!"

⁴⁵ Kui siis juudid nägid rahvahulka, said nad täis viha ja vaidlesid vastu Pauluse kõnele ning pilkasid Jumalat.

⁵⁰ Aga juudid ässitasid jumalakartlikke kõrgema seisuse naisi ja linna ülemaid ning äratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad välja oma aladelt.

¹⁹ Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need meelitasid hulga eneste poole ja viskasid Paulust kividega ning vedasid ta linnast välja, arvates, et ta on surnud.

⁵ Aga juudid said kadedaks ja võtsid enestega mõningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva üles ning tõstsid linnas möllu ja ründasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.

¹³ Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutuks tegema.

¹² Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid ühel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette

²⁷ Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid teda Aasiast olevad juudid pühakojas ja ajasid kõik rahva kihama ning pistsid oma käed tema külge ²⁸ ja kisendasid: "Iisraeli mehed, tulge appi! Siin on see mees, kes igal pool õpetab kõiki inimesi meie rahva ja käsu ja selle paiga vastu; pealegi on ta toonud kreeklasi pühakotta ja selle paiga rüvetanud!" ²⁹ Sest nad olid enne näinud temaga linnas olevat efeslase Trofimose ja arvasid temast, et Paulus oli ta toonud pühakotta. ³⁰ Ja kogu linn tõusis liikvele ning rahvast jooksis kokku. Ja nad võtsid Pauluse kinni ning tõmbasid ta pühakojast välja, ja uksed pandi kohe lukku.

¹⁵ kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kõigi inimeste vastased ¹⁶ ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni.

²⁰ Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas sõna tunnustähtedega, mis pärast seda sündisid.

⁴⁸ Siis Jeesus ütles talle: "Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!"

²² Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, Mehe, Kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi Tema läbi teie seas, nõnda nagu isegi teate,

²⁹ Ja nüüd vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna Oma sulastele kõige julgusega rääkida Sinu sõna, ³⁰ Oma kätt sirutades selleks, et tervekssaamised ning tunnustähed ja imed sünniksid Sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!"

¹² Aga palju tunnustähti ja imesid sündis rahva seas Apostlite käte läbi. Ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni võlvitud hoones. ¹³ Muudest inimestest aga ei julgenud ükski liituda nende hulka, rahvas aga pidas neist suurt lugu. ¹⁴ Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!

³² Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad ja samuti Püha Vaim, Keda Jumal on andnud neile, kes võtavad kuulda Tema sõna!"

⁹ Siis Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: "Ära karda, vaid kõnele ja ära ole vait! ¹⁰ Sest Mina olen sinuga ja ükski ei saa su kallale tulla sulle kurja tegema, sest Mul on palju rahvast selles linnas!" ¹¹ Siis ta viibis seal ühe aasta ja kuus kuud ja õpetas nende seas Jumala sõna.

¹⁰ See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, niihästi juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse sõna. ¹¹ Ja Jumal tegi iseäralikke imetegusid Pauluse käte läbi, ¹² nii et ka tema ihu pealt võetud higirätikuid ja põlli viidi haigete peale ja tõved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud läksid välja.

²⁴ Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu Evangeeliumi.

³² Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja Tema armusõna hooleks, Kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, Kes on pühitsetud.

⁸ Aga Efesosse ma jään nelipühani, ⁹ sest mulle on seal avanenud suur uks viljarikkaks tööks ja seal on palju vastaseid.

¹⁸ iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest, ¹⁹ ja minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada Evangeeliumi saladust, ²⁰ mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kõneleksin sellest, nõnda nagu mu kohus on kõnelda.

² vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala Evangeeliumi suure võitlusega.

⁴ kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega Oma tahte järgi.

³⁴ Ärge arvake, et Ma olen tulnud tooma rahu maa peale; Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! ³⁵ Sest Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ³⁶ ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.

³⁴ Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, Tema Emale: "Vaata, Seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -

²¹ Kui vägev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus. ²² Aga kui temast vägevam peale tuleb ja võidab tema, siis ta võtab ära kõlk ta relvad, millede peale ta lootis, ja jagab temalt saadud saagi välja. ²³ Kes Minu poolt ei ole, on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see hajutab.

⁵¹ Kas mõtlete, et Ma olen tulnud andma rahu maa peale? Mitte sugugi, ütlen Ma teile, vaid lahkmeelt! ⁵² Sest nüüdsest alates peavad viis ühes majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu, ⁵³ isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm oma minia vastu ja minia ämma vastu!"

⁴³ Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast.

² Kui need Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: "Eraldage Mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks Mina nad olen kutsunud!"

¹⁴ Aga kui Apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, rebestasid nad oma riided, kargasid hüüdes rahva sekka

⁴ Ja mõned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nõndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi. ⁵ Aga juudid said kadedaks ja võtsid enestega mõningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva üles ning tõstsid linnas möllu ja ründasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.

⁹ Aga kui mõned tegid oma südame kõvaks ega uskunud, vaid rääkisid halba õpetusest rahva ees, läks ta ära nende juurest ning eraldas neist jüngrid ja pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.

²⁴ Siis ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte.

⁵ Kas meil ei ole õigust naiseks kaasa võtta usuõde, nagu muil Apostlitel ning Issanda vendadel ja Keefasel?

⁴⁴ Aga Mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

²⁸ õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad.

²⁵ Kes oled Püha Vaimu läbi Oma sulase Taaveti suu kaudu öelnud: "Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja? ²⁶ Ilmamaa kuningad on kokku astunud ja ülemad on kogunenud ühte Issanda vastu ning Tema Võitu vastu?" ²⁷ Sest tõepoolest on selles linnas Sinu püha sulase Jeesuse vastu, Kelle Sa oled võidnud, kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga Heroodes ja Pontius Pilaatus, ²⁸ et teha seda, mis Sinu käsi ja nõu oli enne määranud, et see pidi sündima. ²⁹ Ja nüüd vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna Oma sulastele kõige julgusega rääkida Sinu sõna,

¹¹ tagakiusamistes, kannatamistes, mis said mulle osaks Antiookias, Ikoonionis, Lüstras; milliseid tagakiusamisi ma kannatasin ja millest kõigist mind päästis Issand.

²³ Aga kui nad teid taga kiusavad ühes linnas, siis põgenege teise. Sest tõesti Ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu õpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!

²⁴ Aga Saulus sai teada nende salanõu. Ent nad valvasid päeva ja öö väravais, et teda tappa;

²⁰ Aga kui jüngrid olid tema ümber tulnud, tõusis ta üles ja läks linna. Ja järgmisel päeval ta läks ühes Barnabasega Derbesse. ²¹ Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud Evangeeliumi ja saanud mõned jüngreiks, läksid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse ning

¹ Ja ta saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane. ² Sellele andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.

¹³ Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutuks tegema. ¹⁴ Siis vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere äärde; aga Siilas ja Timoteos jäid sinna.

¹² Kui nüüd valgeks läks, heitsid mõned juudid ühte nõusse ja andsid isekeskis vande, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on Pauluse tapnud. ¹³ Ja neid oli rohkem kui nelikümmend, kes nõnda olid heitnud vandeliitu. ¹⁴ Need läksid ülempreestrite ja vanemate juurde ning ütlesid: "Me oleme needes vandunud mitte midagi suhu võtta, enne kui oleme tapnud Pauluse! ¹⁵ Pange siis teie nüüd ühes Suurkohtuga ülempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsekui tahaksite teie ta asja paremini üle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!" ¹⁶ Aga Pauluse õepoeg sai kuulda varitsemisnõust ja läks alla ning tuli kindlusesse ja teatas seda Paulusele. ¹⁷ Siis Paulus kutsus enese juurde ühe pealikuist ja ütles: "Vii see noormees ülempealiku juurde, sest tal on midagi temale öelda!" ¹⁸ See võttis siis tema ja saatis ta ülempealiku juurde ja ütles: "Vang Paulus kutsus mind enese juurde ja palus noormehe tuua sinu juurde, sest tal on midagi sulle rääkida!" ¹⁹ Aga ülempealik võttis ta kättpidi ja viis ta kõrvale ning küsis temalt: "Mis sul on mulle teatada?" ²⁰ Tema ütles: "Juudid on heitnud ühte nõusse sind paluda, et sa Pauluse homme laseksid viia Suurkohtu ette, otsekui sa mõtleksid paremini üle kuulata tema asja. ²¹ Aga sina ära usu neid, sest rohkem kui nelikümmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne süüa ja juua kui nad tema on tapnud; ja nüüd on nad valmis ning ootavad sinu luba!" ²² Siis laskis ülempealik noormehe ära minna ja keelas teda kellelegi rääkimast, et ta seda oli temale teada andnud.

⁴ Siis käisid hajaliolevad mööda maad ja kuulutasid Evangeeliumi sõna.

¹⁹ Aga need, kes olid hajutatud viletsuse läbi, mis oli tekkinud Stefanose pärast, käisid maad läbi Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani ega kuulutanud sõna kellelegi muule kui ainult juutidele.

¹⁵ ning ütlesid: "Mehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused nõdrad inimesed nagu teiegi ja kuulutame teile Evangeeliumi, et te tühjest asjust pöörduksite elava Jumala poole, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on,

¹⁰ Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me püüdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile Evangeeliumi kuulutama.

² Ja Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast,

² Kuuluta sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega.

³ Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, kõhetuid, [kes ootasid vee liikumist. ⁴ Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.] ⁵ Aga seal oli inimene, kes oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud.

⁷ Haige vastas temale: "Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!"

¹ Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime. ² Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: "Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?"

² Ja üks mees, kes oli emaihust alates halvatu, toodi sinna. Ta pandi iga päev pühakoja ukse ette, mida hüütakse Ilusaks, ande paluma pühakojas käijailt.

⁹ Kui me täna peame kohtus aru andma vigasele inimesele tehtud heateost ja Kelle läbi ta on terveks saanud,

¹⁰ Kui Jeesus seda kuulis, imestas Ta ja ütles neile, kes Teda järgisid: "Tõesti Ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis Ma ei ole leidnud nii suurt usku!

²² Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: "Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!" Ja naine sai terveks selsamal tunnil.

²⁸ Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: "Kas te usute, et Ma võin seda teha?" Nemad ütlesid temale: "Jah, Issand!" ²⁹ Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: "Teile sündigu teie usku mööda!"

⁵⁸ Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.

²⁸ Siis kostis Jeesus ning ütles temale: "Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!" Ja Tema tütar sai terveks sestsamast tunnist.

⁴⁰ Ja Tema juure tuleb pidalitõbine, palub Teda ja heidab ta ette põlvili ning ütleb Temale: "Kui Sa tahad, võid Sa mind teha puhtaks!" ⁴¹ Ja Jeesusel hakkas temast hale meel, Ta sirutas Oma käe, puudutas teda ja ütles talle: "Ma tahan, saa puhtaks!"

⁵ Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: "Poeg, su patud antakse andeks!"

¹¹ Ma ütlen sulle: Tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!" ¹² Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes, nõnda et kõik ehmusid ja andsid au Jumalale ning ütlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski näinud!"

²³ Aga Jeesus ütles temale: "Sa ütled: Kui Sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub!" ²⁴ Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: "Ma usun, aita Mu uskmatust!"

⁵² Jeesus ütles talle: "Mine, su usk on sind aidanud!" Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgis Teda teekonnal.

⁴ Siis Peetrus ühes Johannesega vaatas temale otsa ning ütles: "Vaata meie poole!"

¹⁴ Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!"

¹¹ Ja vaata, seal oli naine, kellel oli olnud haiguse vaim kaheksateistkümmend aastat; naine oli küürus ega saanud ennast sugugi sirgeks ajada. ¹² Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juure ja ütles talle: "Naine, sa oled lahti oma haigusest!" ¹³ Ja Ta pani oma käed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis Jumalale au.

⁸ Jeesus ütles temale: "Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!" ⁹ Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis! Aga see päev oli hingamispäev.

¹² Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina lähen Isa juure!

⁶ Aga Peetrus ütles: "Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, tõuse üles ja kõnni!" ⁷ Ja ta haaras kinni tema paremast käest ja aitas ta üles. Ja sedamaid said tema jalapöiad ja luupeksed tugevaks; ⁸ ja ta kargas üles, seisis ja kõndis, ja läks ühes nendega pühakotta sisse, kõndides ja hüpates ning Jumalat kiites.

³³ Seal ta leidis ühe inimese, Aineas nimi, kes oli kaheksa aastat olnud voodis maas ja halvatud. ³⁴ Ja Peetrus ütles talle: "Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse üles ja sea oma ase korda!" Ja sedamaid ta tõusis üles.

¹⁰ Teda panid tähele kõik, nii pisukesed kui suured, ning ütlesid: "See on Jumala vägi, mida kutsutakse Suureks!"

²² aga rahvas kisendas: "See on Jumala, aga mitte inimese hääl!"

⁶ Nad ootasid küll, et ta üles paistetab või äkitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et talle ei sündinud mingit viga, mõtlesid nad teisiti ja ütlesid tema jumala olevat.

³⁵ Viimaks linnakirjutaja vaigistas rahva ning ütles: "Efesose mehed, kas on ühtki inimest, kes ei teaks, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?

²⁵ Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.

⁶⁵ Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: "Tema on Jumalat pilganud! Milleks meile veel on tunnistajaid vaja? Vaata, nüüd te olete Tema jumalapilget kuulnud!

⁶³ Siis rebestas ülempreester oma kuue ja ütles: "Mis meil veel on vaja tunnistajaid?

⁴ Aga linna rahvas jagunes kaheks: ühed olid juutide, teised Apostlite poolt.

⁵ Kas meil ei ole õigust naiseks kaasa võtta usuõde, nagu muil Apostlitel ning Issanda vendadel ja Keefasel? ⁶ Või kas üksi minul ja Barnabasel pole õigust olla ilma kehaliku tööta?

¹ Alguses lõi Jumal taevad ja maa.

¹⁶ Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!"

¹⁶ Siimon Peetrus vastas ning ütles: "Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!"

²⁶ Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses.

¹⁸ Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on läkitanud, See on tõeline ja Temas ei ole ülekohut.

¹² Kui Peetrus seda nägi, hakkas ta kõnelema rahvale: "Iisraeli mehed, miks te panete seda imeks või miks te üksisilmi vaatate meie peale, otsekui oleksime meie oma väe või vagadusega selle pannud kõndima? ¹³ Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie esiisade Jumal, on austanud Oma sulast Jeesust, Kelle te ära andsite ja salgasite Pilaatuse ees, kui see tegi otsuseks Teda vabaks lasta.

²⁴ Aga kui need seda kuulsid, tõstsid nad ühel meelel häält Jumala poole ja ütlesid: "Issand, Sina oled See Jumal, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis nende sees on,

²⁶ Ja järgmisel päeval ta juhtus nende juurde, kui nad riidlesid, ja sundis neid rahule ning ütles: "Mehed, te olete vennad, miks teete liiga üksteisele?"

²⁶ Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: "Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!"

²² aga rahvas kisendas: "See on Jumala, aga mitte inimese hääl!" ²³ Aga sedamaid lõi teda Issanda Ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale; ja ussid sõid ta ära ja ta heitis hinge.

³² Ja me kuulutame teile selle hea sõnumi, tõotuse, mis anti meie esiisadele,

⁷ ja kuulutasid seal Evangeeliumi.

³⁰ tõi nad ka välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?"

¹⁶ Aga kui Paulus Ateenas neid oli ootamas, ärritus ta vaim temas, kui ta nägi linna ebajumalakujusid täis olevat. ¹⁷ Ent ta kõneles nüüd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas. ¹⁸ Ja mõned epikuurlaste ja stoalaste mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: "Mida siis see lobasuu tahab öelda?" Aga teised: "Tema näib kuulutavat võõraid vaime!" Sest ta jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest.

²⁴ Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, Tema, Kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on kätega tehtud; ²⁵ Teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks Temale midagi vaja; Tema annab Ise kõigile elu ja õhu ja kõik. ²⁶ Ja Ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad, ²⁷ et nad otsiksid Jumalat, kas nad Teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk Tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist; ²⁸ sest Tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: "Sest ka meie oleme Tema sugu!" ²⁹ Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis me ei tohi mõelda, et jumalik olend on kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju. ³⁰ Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd Ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama,

¹⁷ päästan sind su rahva ja paganate käest, kelle juurde Ma sind nüüd läkitan ¹⁸ avama nende silmi, et nad pimedusest pöörduksid valguse poole ja saatana võimuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu läbi Minusse! ¹⁹ Sellepärast, kuningas Agrippas, ei olnud ma kuulmatu taevase nägemuse vastu, ²⁰ vaid jutlustasin esiti neile, kes elavad Damaskuses, ja siis neile, kes elavad Jeruusalemmas ja kogu Judeamaal, ja paganaile, et nad meelt parandaksid ja pöörduksid Jumala poole ning teeksid õigeid meeleparanduse tegusid.

¹⁰ ning ütles: "Mehed, ma näen, et laevasõit ähvardab tuua raskusi ja suurt hädaohtu mitte ainult koormale ja laevale, vaid ka meie elule!"

²¹ Kui nad siis kaua olid olnud söömata, astus Paulus nende keskele ja ütles: "Mehed, te oleksite pidanud kuulama minu nõu ja Kreetast mitte ära tulema, siis te oleksite vältinud selle häda ja kahju.

²⁵ Sellepärast, mehed, olge julges meeles, sest ma usun Jumalat, et nõnda sünnib, nagu mulle on öeldud!

²⁰ Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda, ²¹ sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks. ²² Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks ²³ ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.

⁴ Mis nüüd puutub ebajumala ohvriliha söömisse, siis teame, et maailmas ei ole ühtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui Üks.

¹⁷ Seda ma siis ütlen ja hoiatan teid Issandas, et te ei elaks enam, nagu ka paganad elavad oma meele tühjuses,

⁹ Ise nad ju jutustavad meist, kuidas me oleme tulnud teie juurde ja kuidas te olete pöördunud ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tõelist Jumalat

¹⁵ et kui ma viibin, sa teaksid, kuidas tuleb käituda Jumala kojas, mis on elava Jumala Kogudus, tõe sammas ja alustugi.

¹² Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast,

¹⁷ Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi, ja ta palus kangesti, et ei sajaks vihma; ja kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud vihma maa peale.

⁷ Ja ta ütles suure häälega: "Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!"

¹⁰ Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada, aga tema ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! Ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistus on prohvetikuulutamise vaim!"

¹⁹ Ja ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende sõjaväge olevat kogunenud sõda pidama Sellega, Kes istus hobuse seljas, ja Tema sõjaväega.

⁹ Ja ta ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!"

³⁰ Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd Ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama,

²¹ sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks. ²² Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks ²³ ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu. ²⁴ Sellepärast on Jumal nad andnudki nende südamete himudes rüvedusse, oma ihusid ise pilastama. ²⁵ Nemad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat, Kes on ülistatud igavesti. Aamen.

²⁸ Ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada Jumala tunnetamisest, nii on Jumal nad andnud hoolimatu meele sisse, tegema seda, mis ei kõlba;

¹² olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas.

³ Sest sellest on küllalt, et teil möödunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes.

⁴⁵ et te saaksite oma Isa lapsiks, Kes on taevas, sest Tema laseb Oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.

³⁵ Aga armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest Tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.

²⁷ et nad otsiksid Jumalat, kas nad Teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk Tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist; ²⁸ sest Tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: "Sest ka meie oleme Tema sugu!"

¹⁹ sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud. ²⁰ Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda,

¹⁷ Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, Kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks,

¹⁷ Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi, ja ta palus kangesti, et ei sajaks vihma; ja kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud vihma maa peale. ¹⁸ Ja tema palus jälle ja taevas andis vihma ja maa kandis oma vilja.

⁶ Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!

⁹ Kuid nad vastasid: „Käi minema!" Ja nad ütlesid: „Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind kurjemini kui neid!" Ja nad kippusid väga mehe, Loti, kallale ning asusid ust maha murdma.

¹⁵ Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kõrvale mäe ainuüksi.16 Aga kui õhtu tuli, läksid Tema jüngrid mereranda

²⁰ Aga ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka mõistma Jeesust. ²¹ Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: "Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?" Nemad ütlesid: "Barabase!" ²² Pilaatus ütles neile: "Mis ma siis pean tegema Jeesusega, Keda hüütakse Kristuseks?" Nemad ütlesid kõik: "Löödagu Ta risti!" ²³ Maavalitseja küsis: "Mis kurja Ta siis on teinud?" Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: "Löödagu Ta risti!" ²⁴ Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid et kära läks veel suuremaks, võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!" ²⁵ Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"

¹¹ Aga ülempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase. ¹² Siis vastas Pilaatus jälle ning ütles neile: "Mis ma siis teen Temaga, keda te nimetate Juutide Kuningaks?" ¹³ Aga nemad kisendasid taas "Löö Ta risti!" ¹⁴ Pilaatus ütles neile: "Mis kurja Ta siis on teinud?" Aga nad kisendasid veel enam: "Löö Ta risti!"

⁵⁸ ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.

¹⁶ sest Mina tahan temale näidata, kui palju ta peab Minu nime pärast kannatama!"

⁵⁰ Aga juudid ässitasid jumalakartlikke kõrgema seisuse naisi ja linna ülemaid ning äratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad välja oma aladelt. ⁵¹ Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid Ikoonioni.

⁵ Kui siis paganad ja juudid oma ülematega ühel nõul tahtsid tulla nende kallale, et neid teotada ja kividega visata,

²⁰ Ja kui Stefanose, Su tunnistaja veri ära valati, siis minagi juures olles kiitsin seda heaks ja hoidsin nende riideid, kes teda tapsid.

³¹ Iga päev ma olen surmasuus, nii tõesti kui teie, vennad, olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

¹⁰ Me kanname alati enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus, et ka Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks. ¹¹ Sest meid, kes elame, antakse alatasa surma Issanda Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu meie surelikus lihas saaks avalikuks. ¹² Nõnda siis on surm vägev meie sees, aga elu teie sees!

²³ Nemad on Kristuse teenijad - ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.

²⁵ Kolm korda on mind vitstega pekstud, üks kord kividega visatud, kolm korda on laev hukka läinud, terve öö ja päeva ma olen olnud mere sügavuses.

¹² Seepärast on ka Jeesus, et pühitseda rahvast Oma Vere läbi, kannatanud väljaspool väravat. ¹³ Siis mingem nüüd Tema juurde väljapoole leeri ning kandkem Tema teotust.

²⁶ Ja nemad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suure hulga rahvast. Ja Antiookias hakati kõige enne nimetama jüngreid kristlasteks.

¹⁷ Siis ta viitas käega neile, et nad jääksid vait, ja jutustas neile, kuidas Issand ta oli vangihoonest välja viinud, ning ütles: "Kuulutage seda Jakoobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks teise paika.

⁶ said nad seda teada ja põgenesid Lükaoonia linnadesse, Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbrusesse

²² kinnitasid jüngrite hingi, manitsedes neid jääma ususse ning seletades, et meil mitme viletsuse kaudu tuleb minna Jumala Riiki.

²⁸ Ja nad viibisid seal kauemat aega jüngrite juures.

⁴⁰ Siis nad tulid vanglast välja ja läksid Lüüdia juurde. Ja kui nad olid vendi näinud, siis nad kinnitasid neid ja läksid ära.

¹ Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.

⁹ Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna. ¹⁰ Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!" ¹¹ Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele. ¹² Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.

⁹ Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud, et me ei loodaks eneste peale, vaid Jumala peale, Kes surnud üles äratab. ¹⁰ Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; Tema peale me loodame, et Tema ka edaspidi päästab,

⁹ kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;

⁷ Ja kui nad oma tunnistuse on lõpetanud, siis hakkab metsaline, kes tõuseb sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ja surmab nad. ⁸ Ja nende kehad vedelevad suure linna tänavail, mida vaimulikult hüütakse Soodomaks ja Egiptuseks, kus ka nende Issand risti löödi. ⁹ Ja rahvaste ja suguharude ja keelte ja rahvahõimude seast nähakse nende kehi kolm ja pool päeva ja nende kehi ei lasta hauda panna. ¹⁰ Ja need, kes maa peal elavad, rõõmustuvad nendest ja on väga rõõmsad ning läkitavad ande üksteisele, sest et need kaks prohvetit vaevasid neid, kes maa peal elavad." ¹¹ Ja pärast neid kolme ja poolt päeva läks elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgele, ja suur kartus tuli nende peale, kes neid vaatasid. ¹² Ja nad kuulsid suurt häält taevast neile ütlevat: "Tulge siia üles!" Ja nad läksid üles taevasse pilves, ja nende vaenlased vaatasid neid.

¹⁹ Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse

¹⁴ Aga nemad läksid edasi Pergest ja jõudsid Pisiidia Antiookiasse ning läksid kogudusekotta hingamispäeval ja istusid maha.

¹ Aga Ikoonionis sündis, et nad üheskoos läksid juutide kogudusekotta ja kõnelesid nõnda, et niihästi suur hulk juute kui kreeklasi sai usklikuks.

⁸ Ja Lüstras istus mees, võimetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades kõndinud.

³⁶ Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: "Lähme jälle vaatama vendi kõiki linnu mööda, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib!"

² Sellele andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.

²¹ Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad. ²² Ja te saate kõikide vihaalusteks Minu nime pärast; aga kes jääb püsima otsani, see päästetakse.

³⁸ ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi Mind, ei ole Mind väärt.

²⁴ Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: "Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu Mind.

²⁴ Ja taas Ma ütlen teile: Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!"

⁴⁷ Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse,

²⁴ Aga jüngrid kohkusid Tema sõnade pärast. Ent Jeesus kostis jälle ja ütles neile: "Lapsed, kui raske on sisse minna Jumala Riiki! ²⁵ Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!"

³⁰ ega saaks sajakordselt nüüd selsinasel ajal maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde keset tagakiusamisi ja tulevases maailma-ajastus igavest elu!

²⁸ Aga teie olete need, kes Minu juure on jäänud Mu kiusatustes; ²⁹ ja Mina sean teile Riigi, nõnda nagu Minu Isa selle Mulle on seadnud,

²⁶ Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?"

⁵ Jeesus vastas: "Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!

^{31 32} ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!"

²⁵ Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. ²⁶ ütlema? Isa, päästa Mind sellest tunnist! Aga sellepärast Ma olen tulnud sellesse tundi!

⁴ Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minusse. ⁵ Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei või te midagi teha! ⁶ Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära.

⁹ Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, nõnda olen ka Mina teid armastanud; jääge Minu armastusse. ¹⁰ Kui te peate Minu käsusõnu, siis te jääte Minu armastusse, nõnda nagu Mina olen pidanud Oma Isa käsusõnu ja jään Tema armasusse.

²⁰ Pidage meeles seda sõna, mis Ma teile olen ütelnud: Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad Mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud Minu sõna, siis nad peavad teiegi sõna.

¹ Seda Ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks. ² Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.

³³ Seda Ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma ära võitnud!"

⁷ Ja Jumala sõna kasvas; ja jüngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule.

²³ Kui ta sinna jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja manitses kõiki jääma kindla südamega Issanda juurde;

³² Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid.

⁴¹ Ja ta käis läbi Süüria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.

²³ Kui ta seal oli viibinud mõnd aega, läks ta teele ja käis järgemööda läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.

¹⁷ Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse.

⁸ kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te võiksite olla laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.

²³ kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pöörata Evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud ja mis on kuulutatud kõigele loodule taeva all ja mille teenijaks mina, Paulus, olen saanud.

² ja läkitasime Timoteose, oma venna ja Jumala kaastöölise Kristuse Evangeeliumi kuulutamises, teid kinnitama ja manitsema teie usu pärast, ³ et ükski ennast ei laseks vintsutada neis viletsusis. Sest te isegi teate, et meid on neisse pandud. ⁴ Sest ka siis, kui olime teie juures, ütlesime teile ette, et meid vaevad ootavad, nõnda nagu ongi sündinud ja on teile teada.

¹³ et kinnitada teie südamed laitmatuiks pühitsuses Jumala ja meie Isa ees meie Issanda Jeesuse tulekul kõigi ta pühadega.

⁸ Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, Tema vangist, vaid kannata kurja kaasa Evangeeliumiga Jumala väge mööda,

¹¹ Ustav on see sõna: kui me ühes Temaga oleme surnud, siis me ka elame ühes Temaga; ¹² kui me ühes kannatame, siis me ka valitseme ühes Temaga; kui me Tema salgame, siis Tema salgab ka meid;

¹² Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.

¹² Armsad, ärge pidage võõraks tulekuumust enestes, mis teile on saanud katsumiseks, otsekui sünniks teile midagi võõrast, ¹³ vaid sedamööda nagu teil on osa Kristuse kannatamistest, olge rõõmsad, et võiksite rõõmustuda ning hõisata Tema au ilmumisel. ¹⁴ Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal. ¹⁵ Ärgu siis keegi teist kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või salakaebajana. ¹⁶ Aga kui keegi kannatab ristiinimesena, siis ta ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale austust selle nimega.

¹⁰ Aga kõige armu Jumal Ise, Kes meid on kutsunud Oma igavesse ausse Kristuses, võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada!

¹¹ Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse Kuningriiki.

³ Armsad, et mul oli kange hool kirjutada teile meie ühisest õndsusest, siis oli mul tungiv vajadus manitseda teid võitlemisele pühadele kord antud usu poolest.

²⁰ Aga teie, armsad, rajage endid oma pühimale usule ja palvetage Pühas Vaimus, ²¹ ja hoidke endid Jumala armastuses ja oodake meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.

⁹ Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast.

¹⁰ Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Vaata, kurat tahab visata mõned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, siis Ma annan sulle elukrooni!

¹⁴ Ja ma ütlesin temale: "Mu isand, sina tead!" Ja ta ütles mulle: "Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle Veres!

¹⁴ Ja Ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid Tema juures ja Ta võiks neid läkitada kuulutama

⁴⁶ Ja Jeesus kisendas suure häälega ning ütles: "Isa, Sinu kätte Ma annan Oma vaimu!" Ja kui Ta seda oli ütelnud, heitis Ta hinge.

²² alates Johannese ristimisest kuni selle päevani, mil Ta meilt võeti üles, saama Tema ülestõusmise tunnistajaks ühes meiega!"

³⁰ Seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate kätte Barnabase ja Sauluse käe läbi.

¹ Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas ja Siimon, keda hüüti Nigeriks, ja Luukius Küreenest ja Maanaen, kes nelivürst Heroodesega ühes oli üles kasvatatud, ja Saulus. ² Kui need Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: "Eraldage Mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks Mina nad olen kutsunud!" ³ Siis nad paastusid ja palusid Jumalat ja panid oma käed nende peale ja saatsid nad teele.

²⁶ Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kust nad olid väljunud Jumala armu hooleks antuina sellele tööle, mille nad olid lõpetanud.

⁴ Kui nad saabusid Jeruusalemma, võtsid kogudus, Apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.

⁶ Siis Apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.

²³ Nendega nad saatsid järgmise kirja: "Meie, Apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.

¹⁷ Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juurde.

¹² Ent teid kasvatagu Issand ja tehku teid rikkaks armastuse poolest üksteise vastu ja kõikide vastu, nagu meiegi oleme teie vastu, ¹³ et kinnitada teie südamed laitmatuiks pühitsuses Jumala ja meie Isa ees meie Issanda Jeesuse tulekul kõigi ta pühadega.

¹⁶ Aga meie Issand Jeesus Kristus Ise ja Jumal, meie Isa, Kes meid on armastanud ja meile on andnud igavese troosti ja hea lootuse armuannina, ¹⁷ trööstigu teie südameid ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas!

¹ Vana meest ära sõitle valjusti, vaid manitse teda kui isa, nooremaid kui vendi,

¹⁷ Vanemaid, kes hästi juhatavad Kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses. ¹⁸ Sest Kiri ütleb: "Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!" ja: "Töötegija on oma palga väärt!" ¹⁹ Vanema vastu tõstetud kaebust ära võta kuulda, kui ei ole juures kaht või kolme tunnistajat.

²² Ära ole kärmas kellelegi käsi pea peale panema ja ära tee ennast teiste pattude osaliseks. Pea ennast puhtana.

¹² Sel põhjusel ma ka kannatan seda ega ole mul häbi sellest; sest ma tean, Kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara tolle päevani.

² Ja mis sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate abil, see anna ustavate inimeste kätte, kes on osavad õpetama ka teisi.

⁵ Selle tarvis ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma sind käskisin,

¹⁴ Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde Koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel.

¹ Kogudusevanemaid teie seas ma nüüd manitsen kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja, kes ka olen tulevase au osaline, mis peab ilmuma:

¹ Vanem äravalitud emandale ja tema lastele, keda ma armastan tões - ja mitte üksi mina, vaid ka kõik, kes on tunnetanud tõe -

¹ Vanem armsale Gaajusele, keda ma armastan tões.

¹³ Ja kui need, kes olid kaasas Paulusega, ära läksid Paafosest, saabusid nad Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja läks tagasi Jeruusalemma. ¹⁴ Aga nemad läksid edasi Pergest ja jõudsid Pisiidia Antiookiasse ning läksid kogudusekotta hingamispäeval ja istusid maha.

³⁸ Aga Paulus arvas heaks mitte võtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle.

²³ Ja kui nad neile igas koguduses käte pealepanemisega olid seadnud vanemad, jätsid nad paastudes ja palvetades nemad Issanda hooleks, Kellesse need nüüd uskusid.

²² Siis Apostlid ja vanemad ühes kõige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antiookiasse ühes Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.

³⁰ Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antiookiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile kätte.

⁴⁰ Aga Paulus valis Siilase ja läks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.

¹⁹ tunnustähtede ja imetegude väel, Püha Vaimu väel, nõnda et mina Jeruusalemmast ja selle ümberkaudsest maast alates Illürikonini olen täide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;

¹² Sest meie kiitlus on see: meie südametunnistuse tõendus, et meie Jumala pühaduses ja puhtuses oleme elanud maailmas, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus, ja iseäranis teie juures.

¹¹ Aga kui Keefas tuli Antiookiasse, astusin ma isiklikult ta vastu, sest teda oli tarvis noomida.

²⁵ kelle teenijaks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis minu kätte on usaldatud, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna:

²⁸ Keda me kuulutame, manitsedes igat inimest ja õpetades igat inimest kõiges tarkuses, et valmistada igat inimest täielikuks Kristuses.

¹⁷ Ja öelge Arhipposele: "Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt, et sa seda täidaksid!"

⁵ Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee Evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti. ⁶ Sest mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jõudnud ligi. ⁷ Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! ⁸ Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad Ta ilmumist.

⁶ kes on koguduse ees andnud tunnistust sinu armastusest, kelle suhtes sa teed hästi, kui sa neid saadad edasi teekonnal väärikalt Jumala ees. ⁷ Sest tema nime pärast on nad läinud välja ega võta midagi paganate käest. ⁸ Sellepärast me oleme kohustatud võtma niisuguseid vastu, et saaksime tõe kaastöölisteks.

¹⁰ Siis nad küsisid temalt: "Kuidas siis sinu silmad avati?"

¹⁸ Aga kui nad seda kuulsid, jäid nad vait ja andsid Jumalale au, öeldes: "Siis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!"

³ Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad läksid Foiniikiast ja Samaariast läbi ning jutustasid paganate pöördumisest ja tegid sellega suure rõõmu kõigile vendadele. ⁴ Kui nad saabusid Jeruusalemma, võtsid kogudus, Apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega. ⁵ Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: "Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!" ⁶ Siis Apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.

¹² Aga kogu rahvahulk jäi vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi.

¹⁹ Ja kui ta neid oli teretanud, jutustas ta järgemööda kõik, mis Jumal oli teinud paganate seas tema ameti kaudu. ²⁰ Seda kuuldes nad andsid Jumalale au ning ütlesid talle: "Sa näed, vend, kui mitu tuhat juuti on, kes on saanud usklikuks, ja need kõik peavad kangesti käsu kombeid. ²¹ Aga nad on saanud kuulda sinust, et sina õpetavat juute, kes elavad paganate seas, taganema Moosesest öeldes, et ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada usukommete järgi. ²² Mis nüüd teha? Igatahes nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.

¹⁸ Sest mina ei julge kõnelda millestki muust kui sellest, mis Kristus minu läbi paganate sõnakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud sõna ja teoga

⁵ Mis on siis Apollos? Või mis on Paulus? Mis muud kui käsilised, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, ja sedamööda, kuidas Issand kummalegi on andnud. ⁶ Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada. ⁷ Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, Kes laseb kasvada. ⁸ Aga istutaja ja kastja on ühesugused; kuid kumbki saab oma palga oma töö järgi. ⁹ Sest me oleme Jumala kaastöölised, teie olete Jumala põllumaa ja Jumala ehitus.

⁴ pärast seda kui teie ja minu vaim ühes meie Issanda Jeesuse väega on kokku saanud -

¹⁸ Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on lõhesid eneste keskel, ja osalt ma usun seda.

²³ Kui nüüd kõik kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik räägiksid keeltega, ja tuleksid sisse võhikud või uskmatud, kas nad ei ütleks, et te jampsite?

¹⁰ Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

⁹ sest mulle on seal avanenud suur uks viljarikkaks tööks ja seal on palju vastaseid.

¹² Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse Evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas,

³ paludes ühtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sõna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud,

⁷ Ja Filadelfia koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb Püha, Tõeline, Kelle käes on Taaveti võti ja Kes avab ja ükski ei sule; Kes suleb ja ükski ei ava: ⁸ Ma tean sinu tegusid. Vaata, Ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud Mu sõna ega ole salanud Mu nime!

³⁵ Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antiookias ning õpetasid ja kuulutasid ühes paljude teistega Issanda armuõpetuse sõna.