Acts 28 Cross References - Estonian

¹ Kui olime pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Meliteks. ² Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja võtsid meid kõiki selle äärde vihmasaju ja külma pärast. ³ Aga kui Paulus sületäie hagu kokku riisus ja tulle pani, tuli kuumuse tõttu välja rästik ja hakkas tema käest kinni! ⁴ Kui umbkeelsed nägid seda looma tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad isekeskis: "Vist on see mees inimesetapja, et õiguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta küll on pääsenud merest!" ⁵ Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga. ⁶ Nad ootasid küll, et ta üles paistetab või äkitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et talle ei sündinud mingit viga, mõtlesid nad teisiti ja ütlesid tema jumala olevat. ⁷ Aga selle paiga läheduses oli saare tähtsamal mehel, nimega Puublius, mõis. Tema võttis meid vastu ja pidas meid kolm päeva lahkesti külalistena. ⁸ Ja sündis, kui Puubliuse isa oli haige maas palavikus ja kõhutõves, et Paulus läks tema juurde, palvetas ja pani oma käed ta peale ning tegi tema terveks. ⁹ Kui see oli sündinud, tulid ka teised haiged saarelt ligi ja said terveks. ¹⁰ Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me hakkasime ära minema, andsid nad teekonna jaoks, mis vaja oli. ¹¹ Aga kolme kuu pärast me läksime sealt minema Aleksandria laevaga, mis oli ületalve olnud sellel saarel ja mille tunnuseks oli Dioskuuride märk. ¹² Me maabusime Sürakuusas ja olime seal kolm päeva paigal. ¹³ Sealt me sõitsime edasi ja jõudsime Reegioni, ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, saabusime teisel päeval Puteolisse. ¹⁴ Sealt me leidsime vendi, ja nende kutsel jäime seitsmeks päevaks nende juurde. Siis me läksime Rooma linna. ¹⁵ Ja kui sealsed vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust. ¹⁶ Aga kui saabusime Rooma, anti Paulusele luba jääda omaette elama ühes sõduriga, kes teda valvas. ¹⁷ Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: "Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud üle roomlaste kätte; ¹⁸ ja kui need mind olid üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud ühtki surmasüüd. ¹⁹ Aga kui juudid selle vastu rääkisid, siis ma pidin häda pärast nõudma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale. ²⁰ Selle asja pärast ma teid nüüd kutsusin enese juurde, et teid näha ja teiega rääkida; sest Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni selles ahelas!" ²¹ Aga nemad ütlesid talle: "Me ei ole saanud ühtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia ühtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk rääkinud midagi paha. ²² Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa mõtled; sest sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!" ²³ Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala Riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud. ²⁴ Siis ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte. ²⁵ Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli öelnud selle sõna: "Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele ²⁶ ja on öelnud: mine selle rahva juurde ja ütle: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa! ²⁷ Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin! ²⁸ Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud paganaile ja nemad võtavad seda kuulda!" ²⁹ Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist. ³⁰ Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juurde, ³¹ ja kuulutas Jumala Riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata.

¹⁰ Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me püüdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile Evangeeliumi kuulutama.

²⁶ Aga me peame ajama ühele saarele."

³⁹ Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli, aga nad nägid üht lahte, millel oli sobiv rand. Sinna nad otsustasid, kui võimalik, laeva ajada.

⁴⁴ aga teisi ta käskis püüda randa jõuda laudadel ja muist laevatükkidel. Ja sel kombel pääsesid kõik tervelt maale.

⁴² Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti Ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!"

³⁰ Aga vastates Jeesus ütles: "Üks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. ³¹ Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. ³² Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda. ³³ Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. ³⁴ Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest. ³⁵ Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: Kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles. ³⁶ Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?" ³⁷ Aga tema ütles: "See, kes tema peale halastas!" Siis ütles Jeesus temale: "Mine ja tee sina nõndasamuti!"

¹⁸ Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.

³ Ja teisel päeval me saabusime Siidonisse. Ja Juulius kohtles Paulust lahkesti ning lubas teda minna oma sõprade juurde, et need hoolitseksid tema eest.

⁴ Kui umbkeelsed nägid seda looma tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad isekeskis: "Vist on see mees inimesetapja, et õiguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta küll on pääsenud merest!"

¹⁴ Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane;

¹⁴ sest kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ¹⁵ ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest

²⁷ Ja eks siis see, kes loomu poolest on ümberlõikamatu ja peab täiesti käsku, mõista kohut sinu üle, kes kirjatähe ja ümberlõikamise kaudu oled ometi käsust üleastuja?

¹¹ Kui mina nüüd ei tunne hääliku tähendust, olen ma sellele, kes räägib, umbkeelne ja rääkija on mulle umbkeelne.

²⁷ töös ning vaevas; sagedasti valvamises, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, külmas ja alastiolekus;

¹¹ kus ei ole kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei harimatut ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikide sees on Kristus!

² Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud Ingleid.

⁷ Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: "Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest?

³⁴ Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.

³³ Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest?

⁹ kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;

²³ Nemad on Kristuse teenijad - ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.

¹ Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"

⁸ Ja Kain kõneles oma venna Aabeliga. Ja sündis, kui nad väljal olid, et Kain kippus oma venna Aabeli kallale ja tappis tema. ⁹ Aga Issand küsis Kainilt: „Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?" ¹⁰ Ja Tema ütles: „Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt Minu poole! ¹¹ Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!

⁵ Tõepoolest, teie eneste verd Ma nõuan taga: Ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja Ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge! ⁶ Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!

²¹ Ja nad ütlesid üksteisele: „Me oleme tõesti süüdi oma venna pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on see kitsikus meile tulnud!" ²² Ja Ruuben vastas neile, öeldes: „Eks ma rääkinud teile ja öelnud: ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, nüüd nõutaksegi tema verd!"

³⁵ et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.

²⁵ Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"

² Ja Jeesus hakkas kõnelema ning ütles neile: "Kas arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muu Galilea rahvas, et nad seda said kannatada?

⁴ Või arvate, et need kaheksateistkümmend, kellede peale langes Siiloa torn ja tappis nad, olid suuremad süüalused kui kõik inimesed, kes elavad Jeruusalemas?

²⁴ Ärge mõistke kohut silmnäo järele, vaid mõistke õiget kohut!"

¹ Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime. ² Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: "Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?"

² Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja võtsid meid kõiki selle äärde vihmasaju ja külma pärast.

⁵ Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.

⁸ Aga argade ja uskmatute ja jälkide ja tapjate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valelike osa on tule ja väävliga põlevas järves! See on teine surm."

¹⁸ võtavad üles madusid, ja kui nad mõnd surmajooki joovad, ei tee see neile mitte kahju; haigete peale nad panevad käed, ja need saavad terveks."

¹⁹ Vaata, Ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase kõige väe peale; ja miski ei tee teile kahju.

¹⁴ Ja nõnda nagu Mooses kõrves mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, ¹⁵ et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu!

²⁰ Aga rahu Jumal tallab varsti saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.

³ Ja suitsust väljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal. ⁴ Ja neile öeldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.

⁹ Aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: "Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!"

²² Pilaatus ütles neile: "Mis ma siis pean tegema Jeesusega, Keda hüütakse Kristuseks?" Nemad ütlesid kõik: "Löödagu Ta risti!"

²² aga rahvas kisendas: "See on Jumala, aga mitte inimese hääl!"

¹¹ Aga kui rahvas nägi, mis Paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: "Jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!" ¹² Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes kõneles. ¹³ Ja Zeusi preester linna aguli templist tõi härgi ja lillepärgi värava ette ja tahtis ohverdada ühes rahvaga.

⁴⁰ Kes teid vastu võtab, võtab Mind vastu; ja kes Mind vastu võtab, võtab vastu Selle, Kes Mind on läkitanud. ⁴¹ Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga; ja kes õige vastu võtab, õige inimese nime tõttu, see saab õige inimese palga.

⁶ Ja ta tuli usinasti maha ja võttis Teda vastu rõõmuga. ⁷ Seda nähes nurisesid kõik ning ütlesid: "Tema on ühe patuse mehe juure läinud jalgu puhkama!" ⁸ Aga Sakkeus astus Issanda ette ning ütles: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!" ⁹ Siis Jeesus ütles temale: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg;

⁷ see oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Tema kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ja püüdis kuulda Jumala sõna.

¹² Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid ühel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette

²⁴ samuti pidage ratsaloomad valmis, et ühe selga panna Paulus ja tema tervelt viia maavalitseja Feeliksi juurde."

¹⁸ Kui Tema seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem ja langes maha Tema ette ning ütles: "Minu tütar suri praegu, aga tule ja pane Oma käsi tema peale, siis ta saab elavaks!"

¹ Ja Ta kutsus Oma kaksteistkümmend jüngrit enese juure ja andis meile meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga.

⁸ Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!

³⁰ Aga Siimona ämm lamas maas palavikus, ja varsti üteldi Temale seda. ³¹ Ja Ta läks tema juure ja aitas ta üles, kinni hakates ta käest. Ja palavik lahkus temast, ja ta ümmardas neid,

²³ ja palub Teda väga ning ütleb: "Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"

⁵ Ja Ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.

³² Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale.

⁴⁰ Aga kui päike looja läks, tõid kõik, kelledel oli haigeid mõnesugustes tõbedes, need Tema juure, ja Ta pani igaühe peale Oma käed ning tegi nad terveks.

¹ Aga Ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja andis neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja tõbesid parandada, ² ja läkitas nad välja kuulutama Jumala Riiki ja tegema haigeid terveks, ³ ja ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube.

⁸ Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu võetakse, seal sööge, mida teile ette pannakse; ⁹ ja tehke selle paiga haiged terveks ja ütlege neile: Jumala Riik on teie lähedal!

¹³ Ja Ta pani oma käed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis Jumalale au.

¹⁷ Siis Ananias läks ära ja astus sinna majja. Ja kui ta oma käe tema peale oli pannud, ütles ta: "Saul, vend, Issand on mind läkitanud, Jeesus, Kes sulle ilmus teel, mida sa tulid, et sa nägemise tagasi saaksid ja täituksid Püha Vaimuga!" ¹⁸ Ja sedamaid pudenes tema silmadelt otsekui soomuseid, ja ta nägi jälle ja tõusis ning laskis ennast ristida.

⁴⁰ Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palus Jumalat ning pöördus surnu poole ja ütles: "Tabiita, tõuse üles!" Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust nägi, tõusis ta istuma.

¹¹ Ja Jumal tegi iseäralikke imetegusid Pauluse käte läbi, ¹² nii et ka tema ihu pealt võetud higirätikuid ja põlli viidi haigete peale ja tõved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud läksid välja.

⁹ teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;

²⁸ Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks Apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis Ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli.

¹⁴ Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde Koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel. ¹⁵ Ja usupalve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks. ¹⁶ Tunnistage üksteisele oma eksimused ja palvetage üksteise eest, et saaksite terveks; õige inimese vägev palve suudab palju.

²⁴ Ja jutt Temast levis üle kogu Süüria. Ja Tema juure toodi kõik vaevalised, mõnesuguse haiguse ja tõve põdejad, seestunud, kuutõbised ja halvatud. Ja Ta tegi nad terveks.

⁵⁴ Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära ⁵⁵ ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat. ⁵⁶ Ja kuhu Ta iganes läks küladesse või linnadesse või asulaisse, asetati põdejaid turgudele ja paluti Teda, et nad saaksid vaid puudutada Tema kuue palistust. Ja kõik, kes Teda puudutasid, said terveks.

¹² Aga palju tunnustähti ja imesid sündis rahva seas Apostlite käte läbi. Ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni võlvitud hoones.

¹⁵ Kandsid ju inimesed haigeid tänavailegi ja asetasid neid vooditesse ja raamidele, et kui Peetrus tuleb, tema vari langeks mõne peale nendest.

³¹ Ärge siis olge mures, küsides: Mida me sööme? või: Mida me joome? või: Millega me riietume? ³² Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. ³³ Ent otsige esiti Jumala Riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! ³⁴ Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!

⁸ Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke! ⁹ Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele, ¹⁰ ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.

⁵ Kuid teie ütlete: Kes iganes isale või emale ütleb: Ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on õigus minult saada! ⁶ see ei tarvitse oma isa või ema austada. Sellega te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast.

² et neil keset suurt kitsikuse katsumist oli rõõmu ülikülluses ja nende põhjatu vaesus kasvas nende südamlikkuse rikkuseks. ³ Sest nad on andnud jõudu mööda - ma tunnistan seda, koguni üle jõu - ja seda vabatahtlikult, ⁴ käies meile kangesti peale anumisega võtta vastu see and ja lubada neid osa võtta pühade abistamisest; ⁵ ja mitte ainult nõnda nagu lootsime, vaid nad andsid iseendidki esiti Issandale, siis meile, Jumala tahtel, ⁶ nii et me õhutasime Tiitust ka teie keskel selle anni korjamist nõnda lõpetama, nagu ta seda juba oli alustanud.

⁵ Olen siis arvanud tarvilikuks õhutada vendi minema teele teie poole ette valmistama teie varemini lubatud tänuandi, et see oleks valmis tänuna ja mitte ihnutsemisena. ⁶ Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. ⁷ Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. ⁸ Aga Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning oleksite rikkad iga hea teo tarvis, ⁹ nõnda nagu on kirjutatud: "Ta puistab välja, Ta jagab vaestele, Tema õigus püsib igavesti!" ¹⁰ Aga Tema, Kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja, ¹¹ nõnda et te, saades rikkaks kõige poolest, võiksite helde südamega teha kõike head, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale.

¹¹ Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. ¹² Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.

¹⁹ Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajaduse Oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses.

⁶ Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,

³ Austa leski, kes on õiged lesknaised. ⁴ Aga kui kellelgi lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need esiti vagalt kohtlema oma majarahvast ja tasuma, mis nad on võlgu oma vanemaile. Sest see on meelepärane Jumala ees.

¹⁷ Vanemaid, kes hästi juhatavad Kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses. ¹⁸ Sest Kiri ütleb: "Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!" ja: "Töötegija on oma palga väärt!"

⁹ Siis tõusid nõndanimetatud libertiinide ja küreenlaste ja aleksandrialaste kogudustest ja Kiliikia ja Aasia poolt mõned, kes vaidlesid Stefanosega,

⁶ Seal leidis pealik Aleksandria laeva, mis läks Itaaliasse, ja pani meid sellesse.

⁴ Mis nüüd puutub ebajumala ohvriliha söömisse, siis teame, et maailmas ei ole ühtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui Üks.

¹³ Aga kui lõunatuul hakkas puhuma ja nad arvasid oma nõu võivat täide viia, tõmbasid nad ankru üles ja liikusid edasi Kreeta ranna läheduses.

⁴ Sest juba seitsme päeva pärast Ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja Ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda Ma olen teinud!"

¹⁰ Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja. ¹¹ Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas haljas õlipuu leht! Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud. ¹² Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.

¹¹ Aga kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.

²³ tõusis jutt vendade seas, et see jünger ei surevat. Ent Jeesus ei olnud temale mitte ütelnud, et ta ei sure, vaid: "Kui Ma tahan, et ta jääb, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub?"

⁴² Aga see sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse. ⁴³ Ja Peetrus jäi mõneks päevaks Joppesse ühe nahkru Siimona juurde.

¹ Kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli Efesosse ning leidis sealt jüngreid.

⁶ Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juurde Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.

⁴ Seal me kohtasime jüngreid ning jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.

⁷ Tüürosest me sõitsime Ptolemaisse ja lõpetasime seal oma laevasõidu; me teretasime vendi ja jäime nende juurde üheks päevaks. ⁸ Aga järgmisel päeval läksime sealt välja ja tulime Kaisareasse; me läksime Evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.

¹³ võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja Temale vastu ning hüüdsid: "Hoosianna, õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"

²⁵ Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.

⁵ Aga kui meie aeg lõppes, läksime teele. Ja nad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja, ja me heitsime põlvili ranna äärde ning palvetasime.

²⁴ siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid ja teie saatel jõuda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut rõõmustanud.

²¹ Silm ei või öelda käele: "Mulle ei ole sind tarvis" Või jälle pea jalgadele: "Mulle ei ole teid tarvis!" ²² Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad,

¹⁴ Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab võimust Kristuses ja teeb avalikuks oma tunnetuse lõhna meie kaudu kõigis paigus.

⁵ Sest ka Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati kõikepidi; väljaspool oli võitlusi ja seespool kartust. ⁶ Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega; ⁷ kuid mitte ainult tema tulemisega, vaid ka selle troostiga, mille ta oli teilt saanud, sest ta jutustas meile teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innust minu heaks, nõnda et ma rõõmustusin veel enam.

¹⁴ ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.

⁷ siis oleme trööstitud teie suhtes, vennad, kõiges oma hädas ja kitsikuses teie usu läbi,

³ Pidage meeles vange, otsekui oleksite kaasvangid, ja vaevatuid, sest ka teie olete veel ihus.

⁶ kes on koguduse ees andnud tunnistust sinu armastusest, kelle suhtes sa teed hästi, kui sa neid saadad edasi teekonnal väärikalt Jumala ees. ⁷ Sest tema nime pärast on nad läinud välja ega võta midagi paganate käest. ⁸ Sellepärast me oleme kohustatud võtma niisuguseid vastu, et saaksime tõe kaastöölisteks.

³⁶ Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.

²¹ Aga Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole Oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks. ²² Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, seadis tema. ²³ Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda minna.

¹⁰ Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolses Liibüas, ja siin asuvad roomlased, juudid ühes nende usku pöördunutega,

² Sealt ta leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest pärit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast ühes oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli tema.

²¹ Kui see kõik oli sündinud, võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ning ütles: "Kui ma seal olen ära käinud, pean ma näha saama ka Rooma linna!"

¹¹ Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: "Ole julge, Paulus! Sest otsekui sa neid asju Minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!"

²³ Ja ta käskis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast või tema juurde tulemast.

³¹ ütles Paulus pealikule ja sõjameestele: "Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse eluga!"

⁴³ Kuid pealik, tahtes Paulust päästa, keelas neid seda nõu täitmast ja käskis neid, kes oskasid ujuda, esimestena hüpata vette ja väljuda maale,

³⁰ Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juurde, ³¹ ja kuulutas Jumala Riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata.

⁷ kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. ⁸ Kõigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, et teie usust kiitvalt kõneldakse kogu maailmas. ⁹ Sest Jumal, Keda ma oma vaimus teenin Tema Poja Evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles, ¹⁰ aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde. ¹¹ Sest ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks; ¹² see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi. ¹³ Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette võtnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas võiksin saata mõnd kasu, nõnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud. ¹⁴ Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane; ¹⁵ siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, Evangeeliumi kuulutama.

²² See ongi see, mis mind mitu korda on takistanud teie juurde tulemast. ²³ Aga et mul nüüd ei ole neis paigus enam aset ja et ma nii mitu aastat väga olen igatsenud teie juurde tulla, ²⁴ siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid ja teie saatel jõuda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut rõõmustanud. ²⁵ Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama. ²⁶ Sest Makedoonia ja Ahhaia on heaks arvanud toime panna korjanduse neile, kes Jeruusalemmas elavate seas kehvad on. ²⁷ Nemad on seda heaks arvanud ja nad on ka nende võlglased. Sest kui paganad on osa saanud nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus neid aidata ihulike andidega. ²⁸ Kui ma siis selle asja olen toimetanud ja neile selle saavutuse ustavalt kätte saatnud, tahan ma teie kaudu minna Hispaaniasse. ²⁹ Aga ma tean, kui ma teie juurde tulen, et ma siis tulen Kristuse täie õnnistusega.

⁹ Siia kuulub mõistus, millel on tarkust. Need seitse pead on seitse mäge, millel naine istub, ja on seitse kuningat:

¹⁸ Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle!"

¹⁵ sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!"

¹⁴ Sest me oleme kuulnud teda ütlevat, et Jeesus Naatsaretlane hävitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on andnud."

³³ Siis astus ülempealik ette, võttis ta oma hoole alla, käskis ta kahe ahelaga kinni siduda ja küsis, kes ta on ja mis ta on teinud. ³⁴ Aga rahva seast kisendasid ühed seda, teised teist. Ja et ta ei võinud õieti asja teada saada kära pärast, käskis ta tema viia kindlusesse. ³⁵ Kui aga Paulus jõudis trepile, pidid sõjamehed teda kandma rahvatungi pärast, ³⁶ sest suur rahvahulk käis järel ja kisendas: "Hukka ta ära!" ³⁷ Ja kui Paulust juba oldi viimas kindlusesse, ütles ta ülempealikule: "Kas mul on luba midagi sulle rääkida?" Aga tema ütles: "Kas sa oskad kreeka keelt? ³⁸ Kas sina ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi mässu tõstis ja viis välja kõrbe neli tuhat mõrtsukat?" ³⁹ Paulus ütles: "Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik; aga ma palun sind, anna mulle luba rahvale kõnelda!" ⁴⁰ Kui ta andis loa, astus Paulus astmeile ning andis käega rahvale märku. Kui kõik vait jäid, hakkas ta kõnelema heebrea keeli ning ütles:

⁵ nõnda nagu mulle võivad anda tunnistust ka ülempreester ja kogu vanematekogu, kellelt ma sain ka kirju viimiseks vendadele Damaskusesse; ja ma olin sinna minemas kinni siduma ka neid, kes seal olid, ja Jeruusalemma viima, et neid nuheldaks.

¹ Aga Paulus pööras oma silmad Suurkohtu poole ning ütles: "Mehed, vennad, ma olen täiesti hea südametunnistusega Jumala ees elanud tänase päevani!" ² Aga ülempreester Ananias käskis neid, kes ta lähedal seisid, lüüa temale vastu suud. ³ Siis Paulus ütles talle: "Küll Jumal sind lööb, sa lubjatud sein! Sina istud ja mõistad kohut minu üle käsku mööda ja käsid mind lüüa käsu vastu?" ⁴ Lähedal seisjad aga ütlesid: "Kas sa teotad Jumala ülempreestrit?" ⁵ Paulus ütles: "Vennad, ma ei teadnud, et ta on ülempreester, sest on kirjutatud: oma rahva ülemat ära sajata!" ⁶ Kuna aga Paulus teadis, et üks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta hüüdis Suurkohtu ees: "Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!" ⁷ Kui ta seda oli rääkinud, tõusis kära variseride ja saduseride vahel ja nende hulk läks lahku. ⁸ Sest saduserid ei ütle ülestõusmist olevat, samuti Ingleid ja vaime; aga variserid tunnustavad mõlemaid. ⁹ Siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: "Me ei leia ühtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim või Ingel temaga rääkinud?" ¹⁰ Aga kui kära läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki kisuvad, ja käskis sõjaväe alla minna ja ta ära kiskuda nende seast ja viia kindlusesse. ¹¹ Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: "Ole julge, Paulus! Sest otsekui sa neid asju Minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!"

³³ Kui need Kaisareasse jõudsid, andsid nad kirja ära maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

¹⁰ Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest. ¹¹ Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteist päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama. ¹² Ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas; ¹³ nad ei või ka tõeks teha seda, milles nad nüüd mind süüdistavad. ¹⁴ Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud, ¹⁵ ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine. ¹⁶ Ja selles ma püüan alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.

² Ja ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid temale kaebuse Pauluse vastu ning pöördusid tema poole,

⁸ Sest Paulus kaitses ennast, öeldes: "Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!"

¹⁰ Paulus ütles: "Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead.

²⁴ käskis ülempealik teda viia kindlusesse ning ütles, et teda tuleb üle kuulata ja piitsa abil kätte saada, mis süü pärast nad nõnda tema peale kisendasid. ²⁵ Aga kui nad tema olid maha sirutanud, et teda rihmadega peksta, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: "Kas teil on luba peksta Rooma kodanikku ja pealegi ilma kohtu otsuseta?"

³⁰ Aga järgmisel päeval, tahtes õieti teada saada, mis asja pärast juudid Paulust süüdistasid, päästis ta tema köidikuist lahti ja käskis ülempreestreid ja kogu nende Suurkohtu kokku tulla, viis Pauluse sinna ja seadis ta nende ette.

²⁹ ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuõpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ükski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma või vangistust väärt.

¹⁰ Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.

²² Aga Feeliks lükkas asja edasi, sest ta teadis väga hästi, kuidas selle õpetusega lugu on, ja ütles: "Kui ülempealik Lüüsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!"

⁷ Aga kui ta ette astus, asusid Jeruusalemmast tulnud juudid tema ümber ja tõstsid Pauluse vastu mitu rasket kaebust, mida nad ei suutnud tõeks teha. ⁸ Sest Paulus kaitses ennast, öeldes: "Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!"

³¹ ja läksid kõrvale ning rääkisid isekeskis ja ütlesid: "See inimene ei tee midagi, mis oleks surma ja köidikute väärt!" ³² Siis Agrippas ütles Festusele: "Selle inimese oleks võinud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks nõudnud keisri kohut!"

¹⁰ Paulus ütles: "Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead. ¹¹ Sest kui ma midagi ülekohut olen teinud ja seda, mis on surma väärt, siis ma ei tõrgu suremast; aga kui selles, milles need mind süüdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei või ükski mind nende kätte anda; mina nõuan keisri kohut!" ¹² Siis kõneles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: "Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!"

²¹ Aga kui Paulus nõudis, et teda niikaua kinni peetaks, kuni keisri majesteet teeb otsuse, siis ma käskisin teda kinni pidada seni, kui ma võin tema saata keisri juurde."

²⁵ Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.

³² Siis Agrippas ütles Festusele: "Selle inimese oleks võinud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks nõudnud keisri kohut!"

¹⁹ Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: "Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte! ütleb Issand." ²⁰ "Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!" ²¹ Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!

²² "kes ei teinud pattu ja Kelle suust ei leitud pettust", ²³ Kes ei sõimanud vastu, kui Teda sõimati, Kes ei ähvardanud, kui Ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, Kes mõistab kohut õigesti,

²⁹ Sellepärast olen ma ka tõrkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis küsin ma nüüd: mis asja pärast te olete mind kutsunud?"

³³ Siis ma läkitasin sedamaid sinu juurde, ja sa oled hästi teinud, et tulid. Nüüd me oleme kõik siin üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mis Jumal sind on käskinud!"

³³ Siis astus ülempealik ette, võttis ta oma hoole alla, käskis ta kahe ahelaga kinni siduda ja küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.

⁶ Kuna aga Paulus teadis, et üks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta hüüdis Suurkohtu ees: "Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!"

¹⁵ ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.

⁶ Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele ⁷ ja mille täitumist meie kaksteist suguharu ööd ja päevad alati Jumalat teenides loodavad näha. Selle lootuse pärast, kuningas, tõstavad juudid kaebust minu peale!

²⁹ Aga Paulus ütles: "Ma sooviksin küll Jumalalt, olgu piskus või paljus, et mitte ainult sina, vaid ka kõik, kes mind täna kuulete, saaksite niisuguseiks nagu mina olen, aga ilma nende köidikuteta!"

¹⁷ Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: "Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud üle roomlaste kätte;

¹ Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie pärast, paganad -

¹ Nii manitsen teid siis mina, kes olen vang Issanda pärast, väärikalt käima kutsumise järgi, millega te olete kutsutud,

²⁰ mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kõneleksin sellest, nõnda nagu mu kohus on kõnelda.

¹³ nõnda et kogu kohtukojas ja kõigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast

¹⁸ See tervitus on minu, Pauluse, oma käega. Mõelge mu ahelatele! Arm teiega!

¹⁰ ent nüüd on saanud avalikuks meie Õnnistegija Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, Kes on hävitanud surma ja toonud valge ette elu ja kadumatu põlve Evangeeliumi kaudu,

⁹ mille pärast mina ka kannatan kurja, kandes isegi ahelaid otsekui kurjategija! Kuid Jumala sõna ei ole aheldatud!

¹⁰ Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin ahelais olles ja

¹³ Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.

³⁴ Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, Tema Emale: "Vaata, Seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -

¹⁷ Aga ülempreester tõusis ning kõik ta kaaslased, saduseride lahk, ning said täis viha,

⁵ Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: "Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!"

²⁰ Ja nad viisid nad pealikute ette ning ütlesid: "Need inimesed teevad meie linna rahutuks ja nad on juudid! ²¹ Nad kuulutavad kombeid, mida meil kui roomlasil ei sünni vastu võtta ega täita!"

⁶ Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning kisendasid: "Need, kes kõiges maailmas tüli tõstavad, on ka siin! ⁷ Neid on Jaason vastu võtnud ja nad kõik teevad keisri käskude vastu ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse!"

⁵ Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas. ⁶ Ta on püüdnud rüvetada isegi pühakoda. Tema me võtsime kinni, et tema üle kohut mõista meie käsuõpetuse järgi.

¹⁴ Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,

⁵ sest nad tunnevad mind algusest peale, kui nad aga tahavad seda tunnistada, et mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse kõige rangemate kommete järgi.

¹⁹ Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seast on püsivad katsumistes.

¹² ja elada vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust "katsumispäeval"!

¹⁶ Aga vastake tasaduse ja kartusega, ja teil olgu hea südametunnistus, et jääksid häbisse selles, mida teist paha räägivad need, kes teotavad teie head eluviisi Kristuses.

¹⁴ Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal. ¹⁵ Ärgu siis keegi teist kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või salakaebajana. ¹⁶ Aga kui keegi kannatab ristiinimesena, siis ta ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale austust selle nimega.

²⁶ Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?" ²⁷ Ja Ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis Temast kõigis kirjades oli üteldud.

⁴⁴ Siis Ta ütles neile: "Need on kõned, mis Ma teile rääkisin veel teie juures olles; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud Minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!"

³⁴ Jeesus ütleb neile: "Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.

³⁵ Aga Filippus avas oma suu ja lähtudes sellest kirjakohast ta kuulutas temale Evangeeliumi Jeesusest.

² Ja Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast, ³ seletades ja tõestades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist üles tõusma, ja öeldes: "See Jeesus, Keda mina teile kuulutan, on Kristus!"

⁴ Aga ta õpetas kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule.

²⁸ Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias.

⁸ Ja ta läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki.

⁹ Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna. ¹⁰ Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!" ¹¹ Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.

⁶ Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele

²² Aga et ma tänapäevani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii väikestele kui suurtele ega ütle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust, ²³ et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust niihästi juutidele kui paganaile!"

² ja armsale õele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvõitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.

⁴⁸ Kui paganad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja ülistasid Issanda sõna ja uskusid, nii paljud kui olid määratud igaveseks eluks. ⁴⁹ Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna. ⁵⁰ Aga juudid ässitasid jumalakartlikke kõrgema seisuse naisi ja linna ülemaid ning äratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad välja oma aladelt.

⁴ Aga linna rahvas jagunes kaheks: ühed olid juutide, teised Apostlite poolt.

⁴ Ja mõned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nõndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi. ⁵ Aga juudid said kadedaks ja võtsid enestega mõningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva üles ning tõstsid linnas möllu ja ründasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.

⁶ Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning ütles neile: "Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juurde!" ⁷ Ja kui ta sealt ära läks, tuli ta ühe jumalakartliku mehe kotta, nimega Justus, kelle maja oli otse kogudusekoja kõrval. ⁸ Aga kogudusekoja ülem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.

⁸ Ja ta läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki. ⁹ Aga kui mõned tegid oma südame kõvaks ega uskunud, vaid rääkisid halba õpetusest rahva ees, läks ta ära nende juurest ning eraldas neist jüngrid ja pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.

³ Mis sellest, kui mõned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tühjaks Jumala ustavust?

⁴ Aga mis ütleb temale Jumala vastus? "Mina olen Enesele üle jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees!" ⁵ Samuti on ka siis praegusel ajal jääk üle jäänud armuvalikut mööda. ⁶ Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.

⁷ Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, üteldes:

⁶ Aga Ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab Mind huultega, kuid nende süda on Minust kaugel;

²¹ Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.

¹⁴ Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa! ¹⁵ Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!

¹² et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ja neile ei antaks andeks!"

¹⁷ Tema märkas seda ning ütles neile: "Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei mõista ega saa aru? Kas teil on ikka alles kõva süda? ¹⁸ Silmad teil on, aga te ei näe; kõrvad teil on, aga te ei kuule ega mäleta.

¹⁰ Tema ütles: "Teile on antud mõista Jumala Riigi Saladusi, aga muile tähendamissõnades, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.

²⁵ Tema ütles neile: "Oh te mõistmatumad ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!

⁴⁵ Siis Ta avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said.

³⁸ et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: "Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?" ³⁹ Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud: ⁴⁰ "Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!"

⁸ nõnda nagu on kirjutatud: "Jumal on neile andnud uimuse vaimu, silmad mitte nägema ja kõrvad mitte kuulma tänapäevani!" ⁹ Ja Taavet ütleb: "Nende laud saagu neile püüdepaelaks ja lõksuks ja pahanduseks ja kättemaksuks! ¹⁰ Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja murra nende selg kõveraks jäädavalt!"

⁴ kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au Evangeeliumi valgus, Kes on Jumala kuju. ⁵ Sest me ei kuuluta mitte iseendid, vaid Kristust Jeesust, et Tema on Issand ja meie teie orjad Jeesuse pärast. ⁶ Sest Jumal, Kes ütles: "Paistku valgus pimedusest!", on See, Kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.

⁴¹ Nad ütlesid Temale: "Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal." ⁴² Jeesus ütles neile: "Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis. ⁴³ Seepärast Ma ütlen teile: Jumala Riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.

³⁰ sest mu silmad on näinud Sinu päästet, ³¹ mille Sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes, ³² valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks Oma rahvale Iisraelile!"

⁶ siis kõik liha näeb Jumala päästet!"

¹⁴ Siis Peetrus astus esile ühes nende üheteistkümnega, tõstis oma häält ning seletas neile: "Juuda mehed ja kõik teie, Jeruusalemma elanikud, see olgu teile teada ja pange tähele mu sõnu!

¹⁰ siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, Kelle teie risti lõite ja Kelle Jumal on surnuist üles äratanud, et Tema läbi seisab see siin teie ees tervena.

¹⁸ Aga kui nad seda kuulsid, jäid nad vait ja andsid Jumalale au, öeldes: "Siis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!"

²⁶ Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ja need, kes teie seast kardavad Jumalat, meile on selle pääste sõna läkitatud!

³⁸ Sellepärast olgu teil nüüd teada, mehed, vennad, et teile Selle läbi kuulutatakse pattude andeksandmist,

⁴⁶ Aga Paulus ja Barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: "Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole. ⁴⁷ Sest nõnda on meid Issand käskinud: Mina olen Sind pannud valguseks paganaile, et Sa oleksid päästeks ilmamaa otsani!"

²⁷ Ja kui nad olid saabunud, kogusid nad koguduse kokku ja kuulutasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega, ja et ta oli avanud paganaile usu ukse.

¹⁴ Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti võttis eesmärgiks võita Oma nimele rahvas paganate seast.

¹⁷ et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud Minu nimi, ütleb Issand, Kes seda teeb,

⁶ Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning ütles neile: "Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juurde!"

²¹ Ja Tema ütles mulle: mine, sest Ma tahan sind läkitada kaugele paganate sekka!"

¹⁷ päästan sind su rahva ja paganate käest, kelle juurde Ma sind nüüd läkitan ¹⁸ avama nende silmi, et nad pimedusest pöörduksid valguse poole ja saatana võimuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu läbi Minusse!

²⁹ Või on Jumal ükspäinis juutide Jumal? Eks Ta ole ka paganate Jumal? Jah, tõesti ka paganate Jumal! ³⁰ Sest üks ja sama Jumal teeb usust õigeks ümberlõigatu ja usu läbi ümberlõikamatu.

¹¹ Ja ümberlõikamise märgi ta sai selle usu õiguse kinnituseks, mis tal oli ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamatutena, et õigus arvatakse ka neile osaks

¹¹ Ma ütlen nüüd: ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.

⁸ Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus sai ümberlõikamise sulaseks Jumala tõe pärast, et kinnitada isadele antud tõotused, ⁹ aga et paganad ülistavad Jumalat Tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud: "Sellepärast ma tahan Sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust Su nimele!" ¹⁰ Ja taas ütleb tema: "Olge rõõmsad, paganad, ühes Tema rahvaga!" ¹¹ Ja veel: "Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage Teda, kõik rahvad!" ¹² Ja jälle ütleb Jesaja: "Jesse juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganrahvaid; Tema peale hakkavad paganad lootma!" ¹³ Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes! ¹⁴ Mu vennad, mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete täis headust, täidetud kõige teadmisega ning võite küll juhatada üksteist. ¹⁵ Ometi olen ma üsna julgesti mõnd teile kirjutanud, vennad, otsekui teile meeldetuletuseks, selle armu pärast, mille Jumal mulle on andnud selleks, ¹⁶ et ma oleksin Jeesuse Kristuse teenija paganate seas ja toimetaksin Jumala Evangeeliumi püha teenistust, et paganad saaksid meelepäraseks ja Pühas Vaimus pühitsetud ohvriannetuseks.

³⁴ Ärge arvake, et Ma olen tulnud tooma rahu maa peale; Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! ³⁵ Sest Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ³⁶ ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.

⁵¹ Kas mõtlete, et Ma olen tulnud andma rahu maa peale? Mitte sugugi, ütlen Ma teile, vaid lahkmeelt!

⁴⁰ Siis ütlesid paljud rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: "Tema on tõesti see prohvet!" ^{41 42} Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?" ⁴³ Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast. ⁴⁴ Aga mõned neist tahtsid Teda kinni võtta, kuid ükski ei pistnud kätt Tema külge. ⁴⁵ Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need küsisid neilt: "Mispärast te ei ole Teda toonud?" ⁴⁶ Sulased kostsid: "Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu See Inimene!" ⁴⁷ Siis vastasid variserid neile: "Kas teiegi olete eksitatud? ⁴⁸ Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud Temasse? ⁴⁹ Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!" ⁵⁰ Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli üks nende seast, ütleb neile: ⁵¹ "Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?" ⁵² Nad vastasid ning ütlesid temale: "Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!" ⁵³ Ja igaüks läks koju.

²⁵ Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli öelnud selle sõna: "Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele

²³ ja vigadust rahva seas.

¹⁴ Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala Evangeeliumi

¹ Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga,

²⁹ Ja nüüd vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna Oma sulastele kõige julgusega rääkida Sinu sõna,

³¹ Ja kui nad olid palvetanud, kõikus paik, kus nad koos olid, ning nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti.

⁴² Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast Evangeeliumi Kristusest Jeesusest.

¹² Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas Evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.

²⁵ Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kelle keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala Riiki.

²³ Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala Riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.

¹⁹ ja minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada Evangeeliumi saladust, ²⁰ mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kõneleksin sellest, nõnda nagu mu kohus on kõnelda.

¹⁴ ja et suurem osa vendi mu ahelate tõttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sõna.

³ paludes ühtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sõna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud, ⁴ et ma seda võiksin avaldada, nõnda nagu mul tuleb kõnelda.

¹⁷ Aga Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kõik paganad kuuleksid seda; ja ma pääsesin lõukoera suust.