Luke 20 Cross References - Estonian

¹ Ja ühel päeval, kui Ta pühakojas rahvast õpetas ja Evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad vanematega Ta juure, ² kõnetasid Teda ning ütlesid: "Ütle meile, missuguse meelevallaga Sa teed seda või kes on see, kes Sulle selle meelevalla on annud?" ³ Tema kostis ning ütles neile: "Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge Mulle: ⁴ Kas oli Johannese ristimine taevast või inimestest?" ⁵ Nemad pidasid nõu isekeskis, üteldes: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te ei ole siis teda uskunud? ⁶ Aga kui me ütleme inimestest, siis kõik rahvas viskab meid kividega, sest see on veendunud, et Johannes on prohvet!" ⁷ Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust. ⁸ Siis Jeesus ütles neile: "Ega Minagi ütle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!" ⁹ Aga Ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamissõna: "Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rendile aednike kätte ning läks välismaale kauaks ajaks. ¹⁰ Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema. ¹¹ Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema. ¹² Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja tõukasid ta välja. ¹³ Siis ütles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda! ¹⁴ Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad nõu isekeskis ning ütlesid: See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile! ¹⁵ Ja nad tõukasid ta viinamäest välja ja tapsid ta ära. Mis teeb nüüd viinamäe isand nendega? ¹⁶ Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!" Seda kuuldes nad ütlesid: "Ärgu seda sündigu!" ¹⁷ Aga Tema vaatas neile otsa ja ütles: "Mis see siis õigupoolest tähendab, mis on kirjutatud: See kivi, mille hooneehitajad kui kõlbmatu ära heitsid, see on saanud nurgakiviks! ¹⁸ Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!" ¹⁹ Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed Tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamissõna. ²⁰ Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema õigeid, et Teda tabada kõnest ja Teda ära anda ülemusele ning maavalitseja meelevalda. ²¹ Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: "Õpetaja, me teame, et Sa räägid ja õpetad õigesti ega arvesta ühegi isikut, vaid õpetad Jumala teed tõtt mööda. ²² Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha või ei sünni?" ²³ Aga Tema mõistis ära nende kurikavaluse ja ütles neile: "Miks te Mind kiusate? ²⁴ Näidake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?" Nemad vastasid: "Keisri!" ²⁵ Tema ütles neile: "Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ²⁶ Ja nad ei saanud Teda kinni võtta rahva ees; ja imestades Tema vastust, jäid nad vait. ²⁷ Ent Ta juure tuli mõningaid sadusere, kes ütlesid, et ei ole ülestõusmist, ja küsisid Temalt ²⁸ nõnda: "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend, kes oli naisemees, sureb ja tal ei olnud lapsi, siis võtku ta vend selle naine ja saatku oma vennale sugu. ²⁹ Oli kord seitse venda; ja esimene võttis naise ja suri lapseta. ³⁰ Ja teine samuti. ³¹ Ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti ka kõik seitse ei jätnud lapsi järele ja surid. ³² Kõige viimaks suri ka naine. ³³ Kelle naiseks nende seast nüüd see naine peab olema ülestõusmises? Ta on ju olnud naiseks neile seitsmele?" ³⁴ Jeesus kostis neile: "Sellesinase maailm-asjastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, ³⁵ aga kes on väärt arvatud jõudma teise maailma ja surnuist üles tõusma, ei need võta naist ega lähe mehele. ³⁶ Sest nad ei või ka enam surra; nad on Inglite sarnased ja nad on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad. ³⁷ Aga et surnud tõusevad üles, seda näitab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks; ³⁸ Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad Temale!" ³⁹ Siis mõned kirjatundjaist vastasid ning ütlesid: "Õpetaja, Sa oled hästi rääkinud!" ⁴⁰ Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi küsida. ⁴¹ Aga Ta ütles neile: "Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg, ⁴² kuna Taavet ise ütleb Laulude raamatus: Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole, ⁴³ kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks? ⁴⁴ Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?" ⁴⁵ Aga Ta ütles kõige rahva kuuldes Oma jüngritele: ⁴⁶ "Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel! ⁴⁷ Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!"

²³ Ja kui nad tulid pühakotta, astusid ülempreestrid ja rahva vanemad Tema juure, kui Ta õpetas, ja ütlesid: "Missuguse meelevallaga Sa teed neid asju? Ja kes on Sulle selle meelevalla annud?" ²⁴ Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida ühe asja; kui te Mulle selle ütlete, siis Ma ütlen ka teile, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen. ²⁵ Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda? ²⁶ Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!" ²⁷ Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles ka Tema neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.

⁵⁵ Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: "Otsegu röövli peale olete te välja tulnud mõõkade ja nuiadega Mind kinni võtma! Ma olen iga päev istunud teie juures pühakojas ja õpetanud, ja te ei ole Mind kinni võtnud."

²⁷ Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas kõndis, tulid Ta juure ülempreestrid ja kirjatundjad ja vanemad ²⁸ ja ütlesid Talle: "Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?" ²⁹ Aga Jeesus ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen. ³⁰ Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake Mulle!" ³¹ Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud? ³² Või ütleme: Inimestest?" Siis oli neil hirm rahva ees, sest kõik pidasid Johannest tõesti prohvetiks. ³³ Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"

¹ Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga,

⁴⁷ Ja Ta oli iga päev õpetamas pühakojas; aga ülempreestrid ja kirjatundjad ja rahvaülemad püüdsid Teda hukka saata, ⁴⁸ kuid ei leidnud, mis teha. Sest kõik rahvas rippus Ta küljes Teda kuulates.

²⁰ Jeesus kostis temale: "Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.

¹ Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja pühakoja pealik ja saduserid,

¹² Ja nemad õhutasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ja langesid ta kallale ning võtsid ta kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.

³⁵ Ja nad tõid selle Jeesuse juure, heitsid oma riided sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma. ³⁶ Kui Ta nüüd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale. ³⁷ Aga kui Ta lähenes Õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmutsedes suure häälega kiitma Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, ³⁸ ning ütlesid: "Kiidetud olgu Kuningas, Kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au kõrges!" ³⁹ Ja mõningad variserid rahva seast ütlesid Temale: "Õpetaja, sõitle Oma jüngreid!" ⁴⁰ Ta vastas ning ütles: "Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!"

⁴⁵ Ja Ta läks pühakotta ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid, ⁴⁶ ning ütles neile: "Kirjutatud on: Minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud röövliauguks!"

¹⁸ Siis kostsid juudid ning ütlesid Temale: "Mis tunnustähte Sa näitad meile, et Sa seda teed?"

²² Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on Ta annud Poja kätte, ²³ et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on läkitanud. 24 Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes Minu sõna kuuleb ja usub seda, kes Mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse! ^{24 25} Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama! ²⁶ Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses. ²⁷ Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et Ta on Inimese Poeg.

⁷ Ja nad lasksid nad ette tuua ning küsitlesid neid: "Missuguse väega või kelle nimel te tegite seda?" ⁸ Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: "Rahva ülemad ja vanemad! ⁹ Kui me täna peame kohtus aru andma vigasele inimesele tehtud heateost ja Kelle läbi ta on terveks saanud, ¹⁰ siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, Kelle teie risti lõite ja Kelle Jumal on surnuist üles äratanud, et Tema läbi seisab see siin teie ees tervena.

²⁷ Aga see, kes tegi liiga oma ligimesele, lükkas ta enesest ära ja ütles: "Kes on sind seadnud meie ülemaks ja kohtumõistjaks?

³⁵ Selle Moosese, kelle nemad ära salgasid, öeldes: "Kes on sind seadnud ülemaks ja kohtumõistjaks?", selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsapõõsas. ³⁶ See viis nad välja ja tegi imetegusid ja tunnustähti Egiptuses ja Punases meres ja kõrbes nelikümmend aastat. ³⁷ See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: "Ühe prohveti äratab teile Jumal teie vendade hulgast, minu sarnase", ³⁸ tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes ühes selle Ingliga, kes temaga kõneles Siinai mäel, ja oli ühes meie esiisadega ja sai elavaid sõnu meile edasiandmiseks. ³⁹ Temale meie esivanemad ei tahtnud olla sõnakuulelikud, vaid tõukasid ta ära ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,

⁵¹ Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamest ja kõrvust! Te panete ikka vastu Pühale Vaimule! Nõnda nagu teie esiisad, nõnda teete teiegi.

² "Miks Sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust? Sest nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma." ³ Aga Tema kostis ja ütles neile: "Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast?

⁶⁸ ja kui Ma küsin, ei vasta te mitte!

⁶ Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.

⁷ Aga kui need ära läksid, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: "Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab? ⁸ Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas inimest, kes on riietatud peente riietega? Vaata, kes kannavad peeni riideid, need on kuningate kodades. ⁹ Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet. ¹⁰ Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees! ¹¹ Tõesti, Ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem Taevariigis on suurem temast! ¹² Ent Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse Taevariiki, ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile. ¹³ Ja kõik prohvetid ja käsuõpetus on ennustanud Johanneseni, ¹⁴ ja kui te tahate seda tõeks võtta: tema on Eelija, kes pidi tulema. ¹⁵ Kellel kõrvad on, see kuulgu! ¹⁶ Aga kellega Ma võrdleksin sedasinast sugupõlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hüüavad teistele ¹⁷ ning ütlevad: Me oleme teile vilet ajanud, ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud, ja te pole nutnud. ¹⁸ Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: Temas on kuri vaim! ¹⁹ Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! Ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest."

¹¹ Tema kostis ja ütles: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda. ¹² Aga Ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!"

²⁵ Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda? ²⁶ Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!" ²⁷ Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles ka Tema neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen. ²⁸ Aga mis te arvate? Ühel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juure ning ütles: Poeg, mine täna tööle mu viinamäele! ²⁹ Aga tema kostis ning ütles: Küll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte. ³⁰ Siis isa läks ka teise juure ja ütles nõndasamuti. See kostis ning ütles: Ei mina taha! Pärast ta kahetses ja läks. ³¹ Kumb neist tegi isa tahtmist?" Nad ütlesid: "Viimane." Jeesus ütles neile: "Tõesti Ma ütlen teile, et tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki. ³² Sest Johannes tuli teie juure õiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tölnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te küll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.

²⁸ Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!" ²⁹ Ja kõik rahvas, kes seda kuulis, ja tölnerid tunnistasid Jumala õigeks, lastes endid ristida Johannese ristimisega. ³⁰ Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida. ³¹ "Kellega Ma siis võrdlen selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on? ³² Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja üksteisele hüüavad nõnda: Me oleme teile vilet ajanud, ja te ei ole tantsinud; me oleme teile nutulaulu laulnud, ja te ei ole nutnud! ³³ Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei söönud leiba ega joonud viina; ja te ütlete: Temal on kuri vaim! ³⁴ Inimese Poeg on tulnud, ja ta sööb ja joob, ja te ütlete: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! ³⁵ Ometi mõistetakse tarkus õigeks kõigi tema laste poolt!"

¹⁸ Ma asun teele ning lähen oma isa juure ja ütlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees

⁶ Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.

¹⁹ Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: "Kes sa oled?" ²⁰ Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: "Mina ei ole Kristus!" ²¹ Ja nad küsisid temale: "Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema ütles: "Ei ole!" - "Oled sina see prohvet?" Tema vastas: "Ei!" ²² Siis nad ütlesid talle: "Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?" ²³ Tema ütles: "Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!" ²⁴ Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast. ²⁵ Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: "Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?" ²⁶ Johannes vastas neile ning ütles: "Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne, ²⁷ Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!" ²⁸ See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.

¹⁵ Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: "Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!" ¹⁶ Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale. ¹⁷ Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. ¹⁸ Ükski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.

³⁰ See on, Kellest ma ütlesin: Pärast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!

³⁴ Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg."

²⁶ Ja nad tulid Johannese juure ja ütlesid temale: "Rabi! See, Kes oli Sinuga sealpool Jordanit, Kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja kõik lähevad Tema juure!"

³⁶ Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!"

³³ Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tõele tunnistust. ³⁴ Aga Mina ei võta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite õndsaks. ³⁵ Tema oli küünal, mis põles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.

²⁵ Ent kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles tema: "Mina ei ole see, kelleks te mind peate; aga vaata, pärast mind tuleb See, Kelle kinga jalast päästma ma väärt ei ole!"

⁹ Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet.

⁵ Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.

²⁶ Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!"

⁴⁶ Ja nad oleksid Ta hea meelega kinni võtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas Teda prohvetiks.

⁵ Aga nad ütlesid: "Mitte pühade ajal, et mässu ei tõuseks rahva seas!"

¹² Ja nad püüdsid Teda kinni võtta, kuid kartsid rahvast; sest nad mõistsid, et ta selle tähendamissõna oli ütelnud nende kohta. Ja nad jätsid Ta rahule ja läksid ära.

⁷⁶ Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama Tema teid,

²⁶ Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, ta on veel rohkem kui prohvet! ²⁷ Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees! ²⁸ Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!" ²⁹ Ja kõik rahvas, kes seda kuulis, ja tölnerid tunnistasid Jumala õigeks, lastes endid ristida Johannese ristimisega.

⁴¹ Ja paljud tulid Tema juure ja ütlesid: "Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes Sellest Mehest on ütelnud, on tõsi!"

²⁶ Siis läks pealik sulastega ja tõi nad ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et rahvas nad kividega surnuks viskab.

¹⁹ Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad. ²⁰ Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks.

³⁹ Ja Jeesus ütles: "Mina olen tulnud kohtu mõistmiseks sellesse maailma, et need, kes ei näe, saaksid nägijaks, ja kes näevad, saaksid pimedaks!"

¹⁰ ja igasuguse ülekohtu pettuses neile, kes hukka lähevad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõearmastust, et nad oleksid võinud pääseda. ¹¹ Ja sellepärast Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet, ¹² et mõistetaks hukka kõik need, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust.

⁸ Aga otsekui Jannes ja Jambres hakkasid vastu Moosesele, nõnda hakkavad need vastu tõele; nad on inimesed, kes on arust ära ega pea paika usu poolest. ⁹ Aga nad ei saa ka mitte enam kaugele, sest nende hullustus saab kõigile avalikuks, nagu ka nondega sündis.

³ Seda teadke kõigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi

¹⁴ Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!"

⁴ See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, ja temale ei anta muud tähte kui prohvet Joona täht!" Ja Ta jättis nad maha ning läks ära.

²⁷ Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles ka Tema neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.

³³ Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"

³³ Kuulge teist tähendamissõna: Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks võõrale maale. ³⁴ Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma. ³⁵ Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnd nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks. ³⁶ Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nõndasamuti. ³⁷ Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mõteldes: Küllap nad mu poega häbenevad. ³⁸ Aga kui aednikud nägid poega, ütlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele! ³⁹ Ja nad võtsid ja tõukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära. ⁴⁰ Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?" ⁴¹ Nad ütlesid Temale: "Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal." ⁴² Jeesus ütles neile: "Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis. ⁴³ Seepärast Ma ütlen teile: Jumala Riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab. ⁴⁴ Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!" ⁴⁵ Ja kui ülempreestrid ja variserid Tema tähendamissõnu kuulsid, mõistsid nad, et Ta neist rääkis. ⁴⁶ Ja nad oleksid Ta hea meelega kinni võtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas Teda prohvetiks.

¹⁴ Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.

¹ Ja ta hakkas neile rääkima tähendamissõnadega: "Inimene istutas viinamäe ja tegi aia ümber ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte, ja läks ise võõrale maale. ² Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu võtma viinamäe vilja. ³ Aga nad võtsid ja peksid teda ja läkitasid ta minema tühje käsi. ⁴ Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad lõid pähe ja teotasid. ⁵ Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid. ⁶ Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega? ⁷ Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile. ⁸ Ja nad võtsid ja tapsid tema ja viskasid ta viinamäest välja. ⁹ Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte. ¹⁰ Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks? ¹¹ See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!" ¹² Ja nad püüdsid Teda kinni võtta, kuid kartsid rahvast; sest nad mõistsid, et ta selle tähendamissõna oli ütelnud nende kohta. Ja nad jätsid Ta rahule ja läksid ära.

¹² Sellepärast Ta ütles: "Üks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi.

¹ "Mina olen tõeline viinapuu ja Minu Isa on viinamäe aednik. ² Iga oksa Minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. ³ Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis Mina teile rääkinud! ⁴ Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minusse. ⁵ Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei või te midagi teha! ⁶ Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära. ⁷ Kui te jääte Minusse ja Minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile! ⁸ Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu jüngriteks.

⁶ Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada. ⁷ Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, Kes laseb kasvada. ⁸ Aga istutaja ja kastja on ühesugused; kuid kumbki saab oma palga oma töö järgi. ⁹ Sest me oleme Jumala kaastöölised, teie olete Jumala põllumaa ja Jumala ehitus.

³⁴ Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma. ³⁵ Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnd nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks. ³⁶ Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nõndasamuti.

² Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu võtma viinamäe vilja. ³ Aga nad võtsid ja peksid teda ja läkitasid ta minema tühje käsi. ⁴ Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad lõid pähe ja teotasid. ⁵ Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid.

⁴⁷ Häda teile, et te ehitate prohvetitele hauamärke, aga teie isad on nad tapnud! ⁴⁸ Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauamärke! ⁴⁹ Sellepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juure prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad mõned neist ja kiusavad neid taga, ⁵⁰ et sellelt sugupõlvelt nõutaks kõigi prohvetite verd, mis on ära valatud alates maailma asutamisest,

³⁴ Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahmud koguda sinu lapsi otsegu kana oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!

¹⁶ Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.

⁴ Nõnda teiegi, mu vennad, olete surmatud käsule Kristuse ihu läbi, et saaksite teisele mehele, kes on surnuist üles äratatud, et me kannaksime vilja Jumalale.

³⁰ ja ütlete: Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas! ³¹ Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid! ³² Et täitke siis ka oma vanemate mõõt! ³³ Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest? ³⁴ Seepärast, vaata, Ma läkitan teie juure prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise, ³⁵ et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. ³⁶ Tõesti Ma ütlen teile, see kõik tuleb sellesinase sugupõlve peale! ³⁷ Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!

⁵² Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, Kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie,

² vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala Evangeeliumi suure võitlusega.

³⁶ Teised said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni. ³⁷ Neid on kividega visatud, piinatud, lõhki saetud, mõõgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ühest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad,

¹⁷ Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: "Seesinane on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!"

⁵ Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: "See on Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel; Teda kuulake!"

³⁵ Ja hääl kostis pilvest ning ütles: "See on Minu Äravalitud Poeg, Teda kuulake!"

¹⁶ Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainusündinud Poja, on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! ¹⁷ Sest Jumal ei ole Oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks!

³⁵ Isa armastab Poega ja on kõik annud Tema kätte! ³⁶ Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!"

³ Sest mis oli võimatu käsule, sellepärast et ta oli jõuetu liha tõttu, seda tegi Jumal, kui Ta läkitas Oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees,

⁴ Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sündis naisest ja sai käsu alla,

⁹ Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal Oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. ¹⁰ Selles on armastus - ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et Tema meid on armastanud ja on läkitanud Oma Poja lepituseks meie pattude eest. ¹¹ Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama. ¹² Jumalat ei ole iialgi ükski näinud. Kui me üksteist armastame, siis jääb Jumal meisse ja Tema armastus on saanud täiuslikuks meie sees. ¹³ Sellest, et Ta meile on andnud osa Oma Vaimust, me tunneme, et me jääme Temasse ja Tema meisse. ¹⁴ Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Õnnistegijaks. ¹⁵ Kes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, sellesse jääb Jumal ning tema Jumalasse.

¹⁸ Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks teda tappa. ¹⁹ Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja! ²⁰ Tulgem nüüd, tapkem tema, visakem ta mõnesse kaevu ja öelgem, et kuri elajas sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!"

² ja ütlesid: "Kus on see sündinud Juutide Kuningas? Sest me oleme näinud Tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud Teda kummardama." ³ Kui kuningas Heroodes seda kuulis, ehmus ta väga ja kogu Jeruusalem ühes temaga. ⁴ Ja ta kogus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning kuulas neilt, kus Kristus pidi sündima. ⁵ Nemad ütlesid temale: "Petlemas Juudamaal; sest nõnda on kirjutatud prohveti kaudu: ⁶ Ja Sina, Petlem Juudamaal, ei ole mingil kombel kõige vähem Juuda vürstide seast, sest sinust lähtub Valitseja, Kes Mu rahvast Iisraeli hoiab kui karjane!" ⁷ Siis Heroodes kutsus targad salaja ja uuris neilt hoolega aja, mil täht oli ilmunud. ⁸ Ja ta läkitas nad Petlemma ning ütles: "Minge kuulake hoolega Lapsukese järele, ja kui te Tema leiate, siis andke minule teada, et minagi läheksin Teda kummardama!" ⁹ Kui nemad olid kuningat kuulnud, siis nad läksid teele. Ja vaata, täht, mida nad olid näinud hommikumaal, käis nende eel, kuni ta tuli ja seisatas ülal seal kohal, kus Lapsuke oli. ¹⁰ Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks. ¹¹ Ja nad läksid sinna kotta ning nägid Lapsukest ühes Maarjaga, Tema Emaga, ja heitsid maha ning kummardasid Teda, ja avasid oma varandused ning tõid Temale ande, kulda ja viirukit ja mürri. ¹² Ja kui nad unes olid Jumalalt saanud käsu mitte minna tagasi Heroodese juure, läksid nad teist teed tagasi omale maale. ¹³ Aga kui nad olid ära läinud, vaata, siis ilmus Issanda Ingel unes Joosepile ja ütles: "Tõuse ning võta Lapsuke ja Tema Ema enesega ning põgene Egiptusesse ja ole seal, kuni Ma sinule ütlen; sest Heroodes hakkab otsima Last, et Teda hukata." ¹⁴ siis ta tõusis ning võttis enesega Lapsukese ja Tema Ema öösel ja läks ära Egiptusesse ¹⁵ ja oli seal kuni Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: "Egiptusest Ma kutsusin Oma Poja!" ¹⁶ Kui nüüd Heroodes nägi, et targad olid teda petnud, siis ta vihastus väga ja läkitas ning laskis tappa kõik poeglapsed Petlemas ja kogu selle ümbruskonnas, kaheaastased ja nooremad, vastavalt ajale, mida ta tarkadelt oli hoolega uurinud.

⁷ Siis nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "See käib selle kohta, et me ei võtnud leiba kaasa."

²⁵ Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?

²¹ Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: "Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?" Nemad ütlesid: "Barabase!" ²² Pilaatus ütles neile: "Mis ma siis pean tegema Jeesusega, Keda hüütakse Kristuseks?" Nemad ütlesid kõik: "Löödagu Ta risti!" ²³ Maavalitseja küsis: "Mis kurja Ta siis on teinud?" Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: "Löödagu Ta risti!" ²⁴ Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid et kära läks veel suuremaks, võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!" ²⁵ Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"

⁴⁷ Ja Ta oli iga päev õpetamas pühakojas; aga ülempreestrid ja kirjatundjad ja rahvaülemad püüdsid Teda hukka saata,

⁵ Nemad pidasid nõu isekeskis, üteldes: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te ei ole siis teda uskunud?

¹⁹ Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed Tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamissõna.

² Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast.

⁴⁷ Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: "Mida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnustähti. ⁴⁸ Kui me Ta nõnda jätame, usuvad kõik Temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!" ⁴⁹ Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: "Te ei tea midagi ⁵⁰ ega sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!"

²³ Tema te olete, kui Ta Jumala määratud otsusel ja etteteadmist mööda oli loovutatud teie kätte, ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud;

¹⁵ Te tapsite elu Ülima juhi, Kelle Jumal on surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.

¹⁷ Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse.

² siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud kõigi asjade pärijaks, Kelle läbi Ta on teinud maailmaajastud,

³⁷ Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mõteldes: Küllap nad mu poega häbenevad. ³⁸ Aga kui aednikud nägid poega, ütlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele! ³⁹ Ja nad võtsid ja tõukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära. ⁴⁰ Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?"

⁶ Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega? ⁷ Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile. ⁸ Ja nad võtsid ja tapsid tema ja viskasid ta viinamäest välja. ⁹ Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte.

¹² Seepärast on ka Jeesus, et pühitseda rahvast Oma Vere läbi, kannatanud väljaspool väravat.

⁴¹ Nad ütlesid Temale: "Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal."

⁷ Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.

²⁷ Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge tänna ja tapke nad ära minu ees!"

⁴⁶ Aga Paulus ja Barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: "Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole.

⁴² Jeesus ütles neile: "Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis.

⁵ Ja Ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: "Siruta käsi!" Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.

²³ Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles Oma jüngritele: "Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala Riiki!"

¹⁰ Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks?

⁴¹ Ja kui ta ligi jõudis ja linna nägi, nuttis Ta tema pärast

³⁷ Sest Ma ütlen teile, et Minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja Teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis Minusse puutub, jõuab lõpule!"

⁶¹ Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda sõna, kuidas Ta temale oli ütelnud: "Enne kui kukk täna laulab, salgad sa Mind kolm korda!"

⁴⁴ Siis Ta ütles neile: "Need on kõned, mis Ma teile rääkisin veel teie juures olles; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud Minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!"

²⁵ Aga see on sündinud, et läheks täide sõna, mis on kirjutatud nende käsuõpetuses: Nad on Mind vihanud ilmaasjata!

¹¹ Tema on see kivi, mille teie, kojaehitajad, olete ära põlanud ja mis on saanud nurgakiviks!

⁷ Teile nüüd, kes usute, on Ta kallihinnaline; aga uskmatuile on Ta "kivi, mille hooneehitajad põlgasid, kuid mis sai nurgakiviks", ⁸ ja "komistuskiviks ja pahanduskaljuks". Nemad "tõukavad Tema vastu", sest nad ei kuule sõna, ja selleks on need ka pandud.

³⁴ Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma.

⁴⁴ Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!"

¹⁶ ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni.

³ Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas, ⁴ ja pidasid isekeskis nõu, Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa.

¹⁴ Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad nõu isekeskis ning ütlesid: See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile!

¹⁵ Siis läksid variserid ja pidasid nõu, kuidas nad Teda Ta kõnest saaksid võrgutada. ¹⁶ Ja nad läkitavad Tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest Sa ei vaata inimese isikule. ¹⁷ Ütle nüüd meile, mida Sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?" ¹⁸ Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: "Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate? ¹⁹ Näidake Mulle maksuraha!" Ja nad tõid Tema kätte ühe teenari. ²⁰ Tema ütles neile: "Kelle kuju ja pealkiri see on?" ²¹ Nad vastasid Temale: "Keisri." Siis Ta ütles neile: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!" ²² Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid Tema ning läksid ära.

² Nad sidusid Ta kinni, viisid Ta ära ja andsid Ta maavalitseja Pilaatuse kätte.

² Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale.

¹³ Ja nad läkitavad Tema juure mõningaid varisere ja Heroodese käsilasi, et need tabaksid Teda sõnast. ¹⁴ Ja need tulid ning ütlesid Talle: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõearmastaja ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tões. Kas on vaja anda keisrile maksu või mitte? Kas anname või ei anna?" ¹⁵ Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: "Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!" ¹⁶ Nemad tõid. Siis Ta ütleb neile: "Kelle kuju ja peakiiri see on?" Nemad ütlesid Temale: "Keisri!" ¹⁷ Jeesus aga ütles neile: "Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ja nemad panid Teda imeks.

⁵⁴ et kavaldamisega midagi Tema suust kätte saada.

²⁶ Ja nad ei saanud Teda kinni võtta rahva ees; ja imestades Tema vastust, jäid nad vait.

²⁸ Siis nad viisid Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta; aga see oli puhteajal. Ja nad ise ei läinud kohtukotta, et nad ei rüvetuks, vaid võiksid süüa paasatalle. ²⁹ Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: "Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale? ³⁰ Nemad vastasid ning ütlesid temale: "Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!" ³¹ Siis ütles Pilaatus neile "Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!" Juudid ütlesid temale: "Meil ei ole luba kedagi tappa!" ³² et täide läheks Jeesuse sõna, mis Ta oli ütelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.

³ ja ahnuses kasutavad nad teid petlike sõnadega. Nende kohus on juba ammu valvas ja nende hukatus ei tuku.

¹⁶ Ja nad läkitavad Tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest Sa ei vaata inimese isikule.

⁴⁹ Ja kohe ta astus Jeesuse juure ja ütles: "Tere, Rabi!" ja andis Temale suud. ⁵⁰ Aga Jeesus ütles talle: "Sõber, mispärast oled sa siin?" Siis nad tulid Tema juure, pistsid oma käed Tema külge ja võtsid Ta kinni.

¹⁴ Ja need tulid ning ütlesid Talle: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõearmastaja ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tões. Kas on vaja anda keisrile maksu või mitte? Kas anname või ei anna?"

² See tuli Jeesuse juure öösel ja ütles Temale: "Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!"

³⁴ Siis Peetrus avas oma suu ning ütles: "Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, ³⁵ vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.

¹⁷ Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid puhtast meelest, jah, otsekui Jumalast, me kõneleme Kristuses Jumala ees.

¹⁰ Kas ma nüüd püüan inimeste või Jumala heakskiitmist? Või püüan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!

⁶ Ja need, kes näisid midagi olevat - olgu missugused nad iganes olid, mulle on see ükskõik, Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest - need, kes olid tähtsamad, ei lisanud mulle midagi juurde,

⁴ vaid nõnda nagu Jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada Evangeelium meie kätte, nõnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast, Kes katsub läbi meie südamed. ⁵ Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sõnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.

²⁵ Tema ütles: "Jah, maksab!" Ja kui Ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: "Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?"

¹⁷ Ütle nüüd meile, mida Sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?" ¹⁸ Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: "Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate? ¹⁹ Näidake Mulle maksuraha!" Ja nad tõid Tema kätte ühe teenari. ²⁰ Tema ütles neile: "Kelle kuju ja pealkiri see on?" ²¹ Nad vastasid Temale: "Keisri." Siis Ta ütles neile: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!"

³⁷ Pärast teda astus üles galilealane Juudas rahvalugemise päevil ja ahvatles rahva enese järele; ka tema sai hukka ja kõik, kes heitsid tema nõusse, hajutati.

¹ Siis tulid variserid ja saduserid Ta juure Teda kiusama ja nõudsid, et Ta neile näitaks mõne tunnustähe taevast.

¹⁸ Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: "Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate?

²² Aga Jeesus tundis ära nende mõtlemised ja kostust andes Ta ütles neile: "Mida te mõtlete oma südames?

⁸ Tema aga teadis nende mõtted ja ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse üles ja astu keskele!" Ja ta tõusis ja seisis seal.

¹⁶ Aga teised kiusasid Teda ning nõudsid Temalt tunnustähte taevast. ¹⁷ Ent Tema mõistis ära nende mõtted ja ütles neile: "Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib ja koda langeb koja peale.

⁵³ Ja kui Ta sealt väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid Teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus, ⁵⁴ et kavaldamisega midagi Tema suust kätte saada.

²⁰ Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema õigeid, et Teda tabada kõnest ja Teda ära anda ülemusele ning maavalitseja meelevalda.

²⁴ Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende kätte, sest Ta tundis neid kõiki ²⁵ ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.

¹⁹ Sest selle maailma tarkus on jõledus Jumala ees. Sest on kirjutatud: "Tema tabab tarku nende kavaluses!"

⁹ Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi.

¹³ ja ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda.

²⁸ Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!

² Kui ta töötegijatega oli kokku leppinud ühe teenari peale päevapalgaks, läkitas ta nad oma viinamäele.

¹ Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.

¹ Keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkümnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea nelivürst ja Filippus, tema vend, Iturea ja Trahhoniitisemaa nelivürst ja Lüsaanias Abileene nelivürst,

²² Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha või ei sünni?"

² Ja nad hakkasid kaebama Tema peale ning ütlesid: "Me oleme leidnud, et Tema rahvast eksitab ja keelab andmast maksuraha keisrile ning ütleb Enese Kuningas Kristuse olevat!"

²⁸ Ja üks neist, Aagabus nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg oli tulemas üle kogu maailma. Ja see tuligi keiser Klaudiuse ajal.

⁸ Sest Paulus kaitses ennast, öeldes: "Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!" ⁹ Aga Festus tahtis juutidele teha meelehead ning vastas Paulusele nõnda: "Kas sa tahad minna Jeruusalemma ja seal minu ees lasta enese üle kohut mõista neis asjus?" ¹⁰ Paulus ütles: "Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead. ¹¹ Sest kui ma midagi ülekohut olen teinud ja seda, mis on surma väärt, siis ma ei tõrgu suremast; aga kui selles, milles need mind süüdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei või ükski mind nende kätte anda; mina nõuan keisri kohut!" ¹² Siis kõneles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: "Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!"

³² Siis Agrippas ütles Festusele: "Selle inimese oleks võinud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks nõudnud keisri kohut!"

²² Kõik pühad saadavad teile tervitusi, aga iseäranis need, kes on keisri perest.

²⁷ Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!"

²¹ Nad vastasid Temale: "Keisri." Siis Ta ütles neile: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!"

¹⁷ Jeesus aga ütles neile: "Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ja nemad panid Teda imeks.

¹⁹ Aga Peetrus ja Johannes kostsid neile ning ütlesid: "Kas on õige Jumala ees teid rohkem kuulata kui Jumalat? Otsustage ise. ²⁰ Sest me ei või jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud!"

²⁹ Aga Peetrus ja teised Apostlid kostsid ning ütlesid: "Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.

⁶ Sellepärast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit. ⁷ Tasuge kõigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda!

³¹ Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!

¹³ Alistuge kõigele inimeste seatud korrale Issanda pärast, olgu kuningale kui ülemale valitsejale, ¹⁴ või pealikuile kui neile, keda tema on läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks. ¹⁵ Sest nõnda on Jumala tahtmine, et teie, tehes head, tõkestaksite mõistmatute inimeste rumalust - ¹⁶ kui vabad ja mitte kui need, kellele vabadus on kurjuse katteks, vaid kui Jumala sulased. ¹⁷ Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!

¹¹ Kui keegi räägib, siis ta rääkigu kui Jumala sõnu; kui keegi teenib, siis ta teenigu kui jõust, mida Jumal annab, et kõiges austataks Jumalat Jeesuse Kristuse läbi, Kelle on au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.

¹² Ja ta ütles temale: Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks? Aga too ei saanud sõnagi suust.

²² Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid Tema ning läksid ära.

³⁴ Aga kui variserid said kuulda, et Ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad ühel meelel kokku;

¹⁷ Ja kui Ta seda ütles, häbenesid kõik ta vastased, ja kogu rahvas rõõmustus kõigist aulistest tegudest, mida Tema tegi.

³⁹ Siis mõned kirjatundjaist vastasid ning ütlesid: "Õpetaja, Sa oled hästi rääkinud!" ⁴⁰ Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi küsida.

¹⁹ Aga me teame, et mida iganes käsk ütleb, seda ta ütleb neile, kes on käsu all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks süüalune Jumala ees;

¹⁰ Sest on olemas palju kangekaelseid, tühja jutu mehi ja eksitajaid, kõige enam ümberlõigatute seas,

⁶ Aga Jeesus ütles neile: "Olge ettevaatlikud ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!"

¹² Siis nad mõistsid, et Ta neid ei käskinud hoiduda leiva haputaignast, vaid variseride ja saduseride õpetusest.

²³ Sel päeval tuli Tema juure sadusere, kes ütlevad, et ülestõusmist ei olegi, ja küsisid Talt: ²⁴ "Õpetaja, Mooses on ütelnud: Kui keegi sureb lasteta, peab ta vend abielluma ta naisega ja soetama oma vennale järglase. ²⁵ Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri, ja et tal ei olnud järglast, jättis ta oma naise oma vennale. ²⁶ Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani. ²⁷ Kõige viimaks suri ka naine. ²⁸ Ent ülestõusmises, kelle naiseks ta jääb nende seitsme seast, sest ta on kõikidel olnud?" ²⁹ Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge! ³⁰ Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse kui Jumala Inglid taevas. ³¹ Aga kas te ei ole surnute ülestõusmisest lugenud, mis Jumal teile on ütelnud: ³² Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal!" ³³ Ja kui rahvas seda kuulis, hämmastus ta Tema õpetusest.

¹⁸ Ja Tema juure tuleb sadusere, kes ütlevad, et ei ole ülestõusmist, ja nad küsivad Temalt, üteldes: ¹⁹ "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise järele, aga ei jäta lapsi, siis võtku ta vend see naine ja soetagu oma vennale järglane. ²⁰ Oli seitse venda; ja esimene võttis naise, ja kui ta suri, ei jätnud ta järglast järele. ²¹ Ja teine võttis naise ja suri, ja temagi ei jätnud järglast, ja samuti kolmas. ²² Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. Kõige viimaks suri ka naine. ²³ Kui nad nüüd ülestõusmises üles tõusevad, nende seast kelle naine ta siis on? Sest ta on olnud naiseks seitsmele!" ²⁴ Jeesus ütles neile: "Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge? ²⁵ Sest kui surnuist üles tõustakse, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu Inglid, kes on taevas. ²⁶ Aga surnute kohta, et need üles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loos, kuidas Jumal temaga kõneles ning ütles: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal! ²⁷ Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!"

¹ Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja pühakoja pealik ja saduserid, ² ja nende meel oli paha, et nemad õpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses.

¹⁷ Aga ülempreester tõusis ning kõik ta kaaslased, saduseride lahk, ning said täis viha,

⁶ Kuna aga Paulus teadis, et üks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta hüüdis Suurkohtu ees: "Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!" ⁷ Kui ta seda oli rääkinud, tõusis kära variseride ja saduseride vahel ja nende hulk läks lahku. ⁸ Sest saduserid ei ütle ülestõusmist olevat, samuti Ingleid ja vaime; aga variserid tunnustavad mõlemaid.

¹² Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist?

¹⁷ ja nende kõne sööbib enese ümber otsekui vähktõbi; nende seast on Hümenaios ja Fileetos, ¹⁸ kes on eksinud ära tõest ja ütlevad ülestõusmise juba olnud olevat, ja rikuvad mõnede usu.

⁸ Siis Juuda ütles Oonanile: „Heida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!"

¹¹ Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: „Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!" Sest ta mõtles: „Muidu sureb seegi nagu ta vennad!" Ja Taamar läks ning elas oma isakojas.

²⁶ Ja Juuda tundis need ära ning ütles: „Tema on õigem minust! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale!" Ja ta ei ühtinud enam temaga.

²⁷ Ja otsekui inimestele on määratud kord surra, aga pärast seda kohus,

²⁴ "Õpetaja, Mooses on ütelnud: Kui keegi sureb lasteta, peab ta vend abielluma ta naisega ja soetama oma vennale järglase. ²⁵ Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri, ja et tal ei olnud järglast, jättis ta oma naise oma vennale. ²⁶ Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani. ²⁷ Kõige viimaks suri ka naine. ²⁸ Ent ülestõusmises, kelle naiseks ta jääb nende seitsme seast, sest ta on kõikidel olnud?"

¹⁹ "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise järele, aga ei jäta lapsi, siis võtku ta vend see naine ja soetagu oma vennale järglane. ²⁰ Oli seitse venda; ja esimene võttis naise, ja kui ta suri, ei jätnud ta järglast järele. ²¹ Ja teine võttis naise ja suri, ja temagi ei jätnud järglast, ja samuti kolmas. ²² Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. Kõige viimaks suri ka naine. ²³ Kui nad nüüd ülestõusmises üles tõusevad, nende seast kelle naine ta siis on? Sest ta on olnud naiseks seitsmele!"

⁸ Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed.

²⁷ nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.

² Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees. ³ Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu. ⁴ Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel. ⁵ Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast. ⁶ Ent seda ma ütlen andes luba, mitte käskides. ⁷ Sest ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti. ⁸ Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi. ⁹ Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda. ¹⁰ Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku. ¹¹ On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks või leppigu ära oma mehega. Ja mees ärgu hüljaku naist. ¹² Aga muile ütlen mina, mitte Issand: kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda. ¹³ Samuti kui ühel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku meest. ¹⁴ Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad. ¹⁵ Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega õde orjastatud; ent Jumal on meid rahus kutsunud. ¹⁶ Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? Või mis tead sina, mees, kas sa oma naise päästad?

³¹ "Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!"

⁴ Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.

³² Ja kes iganes räägib sõna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.

²⁹ Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge!

²⁴ Jeesus ütles neile: "Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?

³⁶ Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!"

²⁹ ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.30 Mina ei või Iseenesest ühtki teha. Nagu Ma kuulen, nõnda Ma mõistan kohut ja Minu otsus on õige, sest Mina ei nõua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud.

⁴¹ Aga nemad läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust Selle nime pärast.

¹⁵ ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.

⁵ Jumala õige kohtu tõestuseks, et teid arvataks Jumala riiki väärt olevat, mille pärast te ka kannatate,

³⁵ Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise läbi. Teised lasksid ennast piinata ega võtnud vastu vabastamist, et saaksid parema ülestõusmise osalisiks.

⁴ Ometi on sul ka Sardeses mõned nimed, kes ei ole reostanud oma riideid, ja nad peavad Minuga käima valgeis riideis, sest nad on seda väärt.

³⁰ Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse kui Jumala Inglid taevas.

²⁵ Sest kui surnuist üles tõustakse, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu Inglid, kes on taevas.

¹⁷ Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse. ¹⁸ Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama. ¹⁹ Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. ²⁰ On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla - mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest - ometi lootuse peale, ²¹ sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. ²² Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini; ²³ aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust.

²⁶ Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!

⁴² Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles;

⁴⁹ Ja otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju.

⁵² äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume. ⁵³ Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega. ⁵⁴ Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: "Surm on neelatud võidusse!

²¹ Kes meie alanduse ihu muudab Oma äraseletatud ihu sarnaseks väge mööda, millega Ta võib ka kõik teha Oma alamaks.

¹³ Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust. ¹⁴ Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes Temaga on läinud magama. ¹⁵ Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; ¹⁶ sest et Issand Ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; ¹⁷ selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga.

¹ Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. ² Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on.

⁶ Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, Kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale. ⁷ Ja Ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, Kes istus aujärjel. ⁸ Ja kui Ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved. ⁹ Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: "Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled Oma Verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest ¹⁰ ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal." ¹¹ Ja ma nägin ja kuulsin paljude Inglite häält aujärje ja olendite ja vanemate ümbert; ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. ¹² Ja need ütlesid suure häälega: "Tall, Kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!" ¹³ Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: "Sellele, Kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!" ¹⁴ Ja need neli olendit ütlesid: "Aamen!" Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.

⁹ Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes. ¹⁰ Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: "Õnnistus meie Jumalale, Kes aujärjel istub, ja Tallele!" ¹¹ Ja kõik Inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat ¹² ning ütlesid: "Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen."

⁶ Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes Temaga need tuhat aastat.

⁴ Ja Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!"

² Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. ³ Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle aujärg on siis seal, ja Tema sulased teenivad Teda. ⁴ Ja nad näevad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel. ⁵ Ja ööd ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest Issand Jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.

⁹ Ja ta ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!"

⁷ Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et Ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.

¹³ Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!

²¹ ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,

⁹ sest ta mõtles: kui Eesav tuleb ühe leeri kallale ja lööb selle maha, siis teine leer pääseb!

³ Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla. ⁴ ja kõik on valmis, tulge pulma! ⁵ Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale; ⁶ veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära. ⁷ Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema. ⁸ Siis ta ütles oma sulastele: Pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt. ⁹ Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate! ¹⁰ Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid. ¹¹ Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas. ¹² Ja ta ütles temale: Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks? Aga too ei saanud sõnagi suust. ¹³ Siis kuningas ütles teenijaile: Siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammastekiristamine! ¹⁴ Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!" ¹⁵ Siis läksid variserid ja pidasid nõu, kuidas nad Teda Ta kõnest saaksid võrgutada. ¹⁶ Ja nad läkitavad Tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest Sa ei vaata inimese isikule. ¹⁷ Ütle nüüd meile, mida Sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?" ¹⁸ Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: "Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate? ¹⁹ Näidake Mulle maksuraha!" Ja nad tõid Tema kätte ühe teenari. ²⁰ Tema ütles neile: "Kelle kuju ja pealkiri see on?" ²¹ Nad vastasid Temale: "Keisri." Siis Ta ütles neile: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!" ²² Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid Tema ning läksid ära.

³⁰ Ja kui nelikümmend aastat möödas oli, ilmus temale Siinai mäe kõrbes Issanda Ingel tuleleegis kibuvitsapõõsas. ³¹ Kui Mooses seda nägi, pani ta nägemust imeks. Ja kui ta ligi astus vaatama, kostis Issanda hääl: ³² "Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud sinna vaadata.

⁵⁷ Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes Mind sööb, elab Minu läbi.

²⁵ Jeesus ütles temale: "Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! ²⁶ Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?"

¹⁹ Veel on pisut aega, siis maailm ei näe Mind enam, aga teie näete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama!

¹⁰ Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule ühe korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale. ¹¹ Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.

²² Aga nüüd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pühitsuseks ja selle lõpp on igavene elu. ²³ Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!

⁷ Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele. ⁸ Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda Omad! ⁹ Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et Ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.

¹⁶ Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: "Ma elan nende sees ja käin ja olen nende Jumal, ja nad peavad olema Mu rahvas!"

⁴ Sest kuigi Tema löödi risti nõtruses, ometi elab Ta Jumala väe läbi. Nõnda meiegi oleme küll nõdrad Tema sees, kuid elame ühes Temaga Jumala väest teie jaoks.

³ Sest teie olete surnud ja teie elu on varjul ühes Kristusega Jumalas. ⁴ Kui Kristus, meie elu, saab avalikuks, siis saate ka teie ühes Temaga avalikuks au sees.

¹⁶ Ent nüüd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seepärast ei ole Jumalal neist häbi ja Ta laseb Ennast nimetada nende Jumalaks; sest Ta on neile valmistanud linna.

¹⁵ Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ööd ja päevad Tema templis. Ja See, Kes aujärjel istub, laotab Oma telgi nende üle. ¹⁶ Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat; ¹⁷ sest Tall, Kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!"

¹ Ja ta näitas mulle puhast eluveejõge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest.

³⁴ Aga kui variserid said kuulda, et Ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad ühel meelel kokku; ³⁵ ja üks käsutundja nende seast küsis Talt Teda kiusates: ³⁶ "Õpetaja, missugune käsk on suur käsuõpetuses?" ³⁷ Aga Jeesus ütles temale: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. ³⁸ See on suur ja esimene käsk. ³⁹ Aga teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast. ⁴⁰ Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!"

²⁸ Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?" ²⁹ Jeesus vastas Talle: "Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! ³⁰ Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest. ³¹ Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!" ³² Ja kirjatundja ütles talle: "Õige küll, õpetaja, Sina oled tõtt mööda ütelnud, sest Üksainus on olemas ja ei ole muud peale Tema! ³³ Ja Teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!" ³⁴ Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala Riigist!" Ja ükski ei julgenud Temalt enam küsida.

⁹ Siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: "Me ei leia ühtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim või Ingel temaga rääkinud?"

⁴⁶ Ja ükski ei võinud Temale sõnagi vastata, ja ükski ei julgenud sellest päevast peale Temalt midagi enam küsida.

³⁴ Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala Riigist!" Ja ükski ei julgenud Temalt enam küsida.

¹ Jeesuse Kristuse, Taaveti poja, Aabrahami poja, sünniraamat.

⁴¹ Aga kui variserid üheskoos olid, küsis neilt Jeesus ⁴² ning ütles: "Mis teie arvate Kristusest, kelle Poeg Ta on?" Nad ütlesid Temale: "Taaveti!" ⁴³ Tema ütles neile: "Kuidas siis Taavet hüüab Teda vaimus Issandaks, kui ta ütleb: ⁴⁴ Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Sinu vaenlased panen Su jalge alla? ⁴⁵ Kui nüüd Taavet Teda nimetab Issandaks, kuidas Ta siis on tema poeg?"

³⁵ Ja Jeesus kõneles edasi ning ütles pühakojas õpetades: "Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Kristus on Taaveti poeg? ³⁶ Ütleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla! ³⁷ Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?" Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega.

³⁸ Siis ta kisendas ning ütles: "Jeesus, Taaveti Poeg, halasta mu peale!" ³⁹ Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta vait jääks. Tema aga karjus palju rohkem: "Taaveti Poeg, halasta minu peale!"

⁴² Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?"

³⁰ Et ta nüüd oli prohvet ja teadis, et Jumal temale oli vandega tõotanud seada tema ihusoost järglase tema aujärjele,

³ Oma Pojast - Kes liha poolest on sündinud Taaveti soost ⁴ ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,

¹⁶ Mina, Jeesus, läkitan Oma Ingli teile seda tunnistama kogudustes! Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidutäht!"

²⁰ Sest Psalmide raamatus on kirjutatud: "Tema elamu saagu tühjaks ja ärgu olgu selles elanikku, ja tema ülevaatajaamet saagu teisele!"

³⁴ Sest Taavet ei ole läinud taevasse, aga tema ütleb: "Issand on öelnud minu Issandale: istu Minu paremale käele, ³⁵ kuni Ma panen Su vaenlased Sinu jalajäriks!"

³³ et Jumal selle on täitnud meile, nende lastele, äratades üles Jeesuse, nagu ka teises laulus on kirjutatud: "Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!" ³⁴ Et Ta Tema on surnuist üles äratanud, nii et Tal iialgi ei ole tarvis kõduneda, sellest on Ta öelnud nõnda: "Mina täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused!" ³⁵ Sellepärast Ta ütleb ka teises paigas: "Sina ei lase Oma Püha näha kõdunemist!"

²⁵ Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud kõik vaenlased Tema jalge alla.

¹³ Või missugusele Inglile on Ta kunagi öelnud: "Istu Mu paremale käele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks!"

⁷ Sellepärast nõnda nagu Püha Vaim ütleb: "Täna, kui te kuulete Tema häält,

¹⁴ Ja sõjaväed taevas järgisid Teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta lõuendiga. ¹⁵ Ja Tema suust tuli välja terav mõõk, et sellega lüüa rahvaid. Ja Tema Ise karjatab neid raudkepiga. Ja Ta ise sõtkub kõigeväelise Jumala tulise viha viina surutõrt. ¹⁶ Ja Temale on Tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi: "Kuningate Kuningas ja isandate Issand!" ¹⁷ Ja ma nägin üht Inglit seisvat päikeses ja see kisendas suure häälega ning hüüdis kõigile kesktaeva kohal lendavaile lindudele: "Tulge ja lennake kokku suurele Jumala söömaajale ¹⁸ sööma kuningate liha ja ülemate pealikute liha ja vägevate liha ja hobuste ja nende seljas istujate liha ja kõigi vabade ja orjade ja pisukeste ja suurte liha!" ¹⁹ Ja ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende sõjaväge olevat kogunenud sõda pidama Sellega, Kes istus hobuse seljas, ja Tema sõjaväega. ²⁰ Ja metsaline võeti kinni ja temaga ühes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, millega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu võtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävliga. ²¹ Ja teised tapeti mõõgaga, mis lähtus Selle suust, Kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.

²³ "Ennäe, Neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel", see on meie keeli: Jumal meiega.

³¹ Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. ³² Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ³³ ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!" ³⁴ Aga Maarja ütles Inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna Ma mehest ei tea?" ³⁵ ka Püha, Kes Sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.

¹¹ sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, Kes on Issand Kristus!

⁵ kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, Tema, Kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.

¹⁶ Ja vastuvaieldamatu suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud lihas, õigeks mõistetud Vaimus, ilmunud inglitele, kuulutatud paganate seas, usutud maailmas, üles võetud ausse!

¹⁰ Ja Ta kutsus rahva Enese juure ning ütles neile: "Kuulge ja mõistke!

¹ Siis rääkis Jeesus rahvale ja Oma jüngritele ² ning ütles: "Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.

⁵ Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured. ⁶ Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades, ⁷ ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid "Rabi!"

³⁴ Ja Ta kutsus rahva Enese juure ühes Oma jüngritega ning ütles neile: "Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu Mind.

³⁸ Ja Ta ütles oma õpetuses: "Hoiduge kirjatundjaist, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretust turgudel ³⁹ ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas õhtusöömaaegadel, nende eest,

²⁰ Kes pattu teevad, neid noomi kõikide ees, et ka teistel oleks hirm.

¹⁵ Ja Ta käskis neid ning ütles: "Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!"

⁴³ Häda teile variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel!

¹ Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, nõnda et nad üksteist tallasid, hakkas Ta kõigepealt kõnelema Oma jüngritele: "Hoiduge variseride haputaigna, see on silmakirjalikkuse eest!

⁷ Aga tähele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid ülemaid istekohti, rääkis Ta neile tähendamissõna ning ütles neile:

¹⁰ Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!

³ ega tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ⁴ ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele. ⁵ Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel,

¹⁵ Hoidu ka sina tema eest, sest ta on kõvasti vastu pannud meie sõnadele.

⁹ Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu.

²² Aga Ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on hõlpsam põli kohtupäeval kui teil! ²³ Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ülendatud taevani? Kuni põrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud sinus, seisaks see veel tänapäeval! ²⁴ Aga Ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!"

¹³ Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete Taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.

²⁶ Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks! ²⁷ Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis kull väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust! ²⁸ Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut.

⁴⁰ kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!"

¹² Ma ütlen teile, et Soodomal on sel päeval Hõlpsam põli kui tol linnal! ¹³ Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt! ¹⁴ Ometi peab Tüürosel ja Siidonil olema kohtus hõlpsam põli kui teil!

⁴⁷ Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järele, saab palju hoope. ⁴⁸ Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju; ja kelle hoole on palju jäetud, sellelt päritakse veel rohkem!

⁵ Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sõnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.

² Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, ³ südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, ⁴ petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, ⁵ kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale. ⁶ Sest nende seas on ka mõned, kes poetuvad majadesse ja võtavad oma võrku pattudega koormatud ja mõnesuguste himudega aetavaid naisterahvaid,

¹⁶ Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud.

¹ Mu vennad, ärgu püüdku paljud saada õpetajaiks, sest te teate, et me saame seda suurema nuhtluse.