Matthew 21:32 Cross References - Estonian

³² Sest Johannes tuli teie juure õiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tölnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te küll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.

¹ Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves ² ning ütles: "Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!" ³ Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: "Hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage Tema teerajad!" ⁴ Aga Johannesel oli riie kaameli karvust ja nahkvöö vööl; ja tema toit oli rohutirtsud ja metsmesi. ⁵ Siis läks välja tema juure Jeruusalem ja kogu Judea ja kõik Jordani ümberkaudne maa; ⁶ ja ta ristis nad Jordani jões ning nad tunnistasid oma patud. ⁷ Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: "Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest? ⁸ Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja ⁹ ja ärge arvake võivat ütelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi. ¹⁰ Ent kirves on juba puude juure küljes; iga puu nüüd, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. ¹¹ Mina ristin teid küll veega meeleparanduseks, aga Kes tuleb pärast mind, on vägevam mind ja mina ei ole kõlvuline Temale jalatseidki kandma; Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. ¹² Ta visk-labidas on Tema käes ja Ta puhastab Oma rehealuse ja kogub Oma nisud aita, kuid aganad Ta põletab ära kustutamatu tulega."

¹⁸ Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: Temas on kuri vaim!

²⁵ Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?

⁸ Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja ja ärge hakake iseenestes ütlema: Meil on isaks Aabraham! Sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi! ⁹ Kuid kirves on ka juba puude juure küljes! Iga puu nüüd, mis head vilja ei kanna, raiutakse maha ja visatakse tulle!" ¹⁰ Ja rahvas küsis temalt ning ütles: "Mis meil siis tuleb teha?" ¹¹ Tema vastas ning ütles neile: "Kellel on kaks vammust, see andku sellele, kellel ei ole, ja kellel on rooga, see tehku nõndasamuti!" ¹² Ent ka tölnereid tuli endid laskma ristida, ja need ütlesid temale: "Õpetaja, mis meil tuleb teha?" ¹³ Aga ta ütles neile: "Ärge nõudke rohkem kui teile on seatud!"

²⁹ Ja kõik rahvas, kes seda kuulis, ja tölnerid tunnistasid Jumala õigeks, lastes endid ristida Johannese ristimisega. ³⁰ Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.

³⁷ Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, tõi ta alabasterriistatäie kallist lõhnasalvi ³⁸ ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning võidis neid salviga. ³⁹ Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, mõtles ta iseeneses nõnda: Kui Seesinane oleks prohvet, küll Ta siis ära tunneks, kes ja missugune see naine on, kes Teda puudutab, et ta on patune. ⁴⁰ Ja Jeesus vastas ning ütles temale: "Siimon, mul on sulle midagi ütelda!" Aga tema kostis: "Õpetaja, räägi!" ⁴¹ "Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend. ⁴² Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta mõlemaile selle. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?" ⁴³ Siimon vastas ning ütles: "Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis." Tema ütles temale: "Sa otsustasid õieti!" ⁴⁴ Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. ⁴⁵ Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast. ⁴⁶ Sa ei võidnud Mu pead õliga, tema aga on Mu jalgu võidnud salviga. ⁴⁷ Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!" ⁴⁸ Ja Ta ütles naisele: "Sinu patud on sulle andeks antud!" ⁴⁹ Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses mõtlema: Kes see on, kes ka patud andeks annab? ⁵⁰ Aga Tema ütles naisele: "Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!"

³³ Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tõele tunnistust. ³⁴ Aga Mina ei võta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite õndsaks. ³⁵ Tema oli küünal, mis põles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses. ³⁶ Aga Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa Minule on annud, et Ma needlõpetaksin, needsamad teod, mida Ma teen, tunnistavad Minust, et Isa Mind on läkitanud. ³⁷ Ja Isa, Kes Mind on läkitanud, see on tunnistanud Minust. Teie ei ole iialgi kuulnud Tema häält ega ole näinud Tema nägu, ³⁸ ega ole teil Tema sõna püsivana teie sees, sest te ei usu Teda, Kelle Tema on läkitanud. ³⁹ Te uurite Pühi Kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad Minust, ⁴⁰ ja te ei taha tulla Minu juure, et te saaksite elu.

²⁵ Ent kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles tema: "Mina ei ole see, kelleks te mind peate; aga vaata, pärast mind tuleb See, Kelle kinga jalast päästma ma väärt ei ole!" ²⁶ Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ja need, kes teie seast kardavad Jumalat, meile on selle pääste sõna läkitatud! ²⁷ Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad, Jeesust mitte tundes, saatsid hukkamõistmisega täide prohvetite sõnad, mida igal hingamispäeval loetakse; ²⁸ ja ehk nad küll ei leidnud ühtki surmasüüd, palusid nad Pilaatust, et Ta surmataks. ²⁹ Ja kui nad olid täide saatnud kõik, mis Temast oli kirjutatud, võtsid nad Ta maha puu pealt ja panid hauda.

²⁵ kes tasase meelega noomib vastupanijaid, et Jumal neile kuidagi annaks meelt parandada ja tunnetada tõde,

¹² Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast,

⁶ ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellepärast et nad iseeneste kahjuks Jumala Poja risti löövad ja naeruks panevad. ⁷ Sest maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab õnnistuse Jumalalt; ⁸ kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal needusele, ja lõppeks ta põletatakse.

²¹ Sest neil oleks parem, et õiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pöörduda käsust, mis neile on antud.

²¹ Ma olen temale andnud aega meeleparanduseks, aga ta ei taha pöörduda oma porduelust.