Estonian(i)
12 Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.
13 Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,
14 nemad ja kõik loomad oma liikide järgi, ja kõiksugu lojused oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.
15 Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.
16 Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges tema tagant.
17 Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis kõrgele maast.
18 Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.
19 Ja vesi võttis maa peal üpris väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.
20 Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.
21 Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui lojused ja metselajad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.
22 Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik kes olid kuival maal, need surid.
23 Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja linnud taeva all hävitati maa pealt, ja jäid järele ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.
24 Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.
8 1 Siis Jumal mõtles Noale ja kõigile metselajaile ja kõigile lojustele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda üle maa ja vesi alanes.
2 Ja sügavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.
3 Ja vesi taganes maa pealt, taganes üha, ja saja viiekümne päeva pärast oli vesi vähenenud.
4 Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.
5 Ja vesi vähenes üha kümnenda kuuni; kümnenda kuu esimesel päeval paistsid mägede tipud.
6 Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
7 ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
8 Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
9 Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
10 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
11 Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas haljas õlipuu leht! Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
12 Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
13 Ja kuuesaja esimesel aastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud!
14 Ja teise kuu kahekümne seitsmendal päeval oli maa täiesti kuiv.
15 Ja Jumal kõneles Noaga ning ütles:
16 „Mine laevast välja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised ühes sinuga!
17 Kõik loomad, kes su juures on, kõik liha, niihästi linnud kui lojused, ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega ühes välja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!"
18 Ja Noa läks välja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised ühes temaga.
19 Kõik loomad, kõik roomajad ja kõik linnud, kes liiguvad maa peal, läksid laevast välja sugukondade kaupa.
20 Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid.
21 Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles Oma südames: „Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; Ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu Ma olen teinud.
22 Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!"
9 1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: „Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!
2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.
3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan Ma teile nagu halja rohugi.
4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!
5 Tõepoolest, teie eneste verd Ma nõuan taga: Ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja Ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!
6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!
7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!"
8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:
9 „Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,
10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, lojustega ja kõigi metselajatega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.
11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma!"
12 Ja Jumal ütles: „Lepingu tähis, mille Ma teen Enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:
13 Ma panen pilvedesse Oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks Minu ja maa vahel!
14 Kui Ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,
15 siis Ma mõtlen Oma lepingule, mis on Minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks!
16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis Ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel kõiges maa peal olevas lihas!"
17 Ja Jumal ütles Noale: „See on selle lepingu tähis, mille Ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on."
18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.
19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.
20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.
21 Ta jõi viina, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.
22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.
23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.
24 Kui Noa ärkas oma viinauimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,
25 siis ta ütles: „Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!"
26 Ta ütles veel: „Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!
27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!"
28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.
29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.
10 1 Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti järeltulijad; pärast veeuputust sündisid neile pojad.
2 Jaafeti pojad olid Gomer, Maagoog, Maadai, Jaavan, Tubal, Mesek ja Tiiras.
3 Ja Gomeri pojad olid Askenas, Riifat ja Toogarma.
4 Ja Jaavani pojad olid Eliisa ja Tarsis, kitiidid ja rodanlased;
5 neist eraldusid saarte rahvad. Need olid Jaafeti järeltulijad nende maade järgi, igaühel oma keel, nende suguvõsade kaupa, vastavalt neile rahvastele.
6 Ja Haami pojad olid Kuus, Mitsraim, Puut ja Kaanan.
7 Ja Kuusi pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka; ja Raema pojad olid Seeba ja Dedan.
8 Ja Kuusile sündis Nimrod, kes oli esimene vägev mees maa peal.
9 Tema oli vägev kütt Issand ees, seepärast öeldakse: „Vägev kütt Issanda ees nagu Nimrod!"
10 Ja tema kuningriigi alguseks olid Paabel, Erek, Akkad ja Kalne Sinearimaal.
11 Sellelt maalt ta väljus Assurisse ja ehitas Niinive, Rehobot-Iiri ja Kelahi,
12 ja Reseni Niinive ja Kelahi vahele - see on see suur linn.
13 Ja Mitsraimile sündisid luudlased, anamlased, lehablased, naftuhlased,
14 patruuslased ja kasluhlased, kellest vilistid ja kaftoorlased on lähtunud.
15 Ja Kaananile sündisid Siidon, tema esmasündinu, ja Heet,
16 jebuuslased, emorlased, girgaaslased,
17 hiivlased, arklased, siinlased,
18 arvadlased, semarlased ja hamatlased; hiljem harunesid kaananlaste suguvõsad.
19 Ja kaananlaste maa-ala oli Siidonist Gerari suunas Assani, Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboimi suunas Lesani.
20 Need olid Haami järeltulijad nende suguvõsade, keelte, maade ja rahvaste järgi.
21 Ja Seemile sündisid ka pojad; tema oli kõigi Eeberi poegade esiisa, Jaafeti vanem vend.
22 Seemi pojad olid Eelam, Assur, Arpaksad, Luud ja Aram.
23 Ja Arami pojad olid Uuts, Huul, Geter ja Maas.
24 Ja Arpaksadile sündis Selah, Selahile sündis Eeber.
25 Ja Eeberile sündis kaks poega: ühe nimi oli Peleg, sest tema päevil jagunes maa; ja tema venna nimi oli Joktan.
26 Ja Joktanile sündisid Almodad, Selef, Hasarmavet, Jaarah,
27 Hadoram, Uusal, Dikla,
28 Oobal, Abimael, Seeba,
29 Oofir, Havila ja Joobab; need kõik olid Joktani pojad.
30 Nende elukohad olid Meesast Sefaara suunas idapoolses mäestikus.
31 Need olid Seemi järeltulijad nende suguvõsade, keelte, maade ja rahvaste järgi.
32 Need olid Noa poegade suguvõsad nende põlvnemiste ja rahvaste järgi; neist harunesid rahvad maa peal pärast veeuputust.
11 1 Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad.
2 Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3 Nad ütlesid üksteisele: „Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.
4 Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5 Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6 Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7 Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8 Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9 Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Issand segas ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
10 Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sündis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.
11 Ja Seem elas pärast Arpaksadi sündimist viissada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
12 Kui Arpaksad oli elanud kolmkümmend viis aastat, siis sündis temale Selah.
13 Ja Arpaksad elas pärast Selahi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
14 Kui Selah oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Eeber.
15 Ja Selah elas pärast Eeberi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
16 Kui Eeber oli elanud kolmkümmend neli aastat, siis sündis temale Peleg.
17 Ja Eeber elas pärast Pelegi sündimist nelisada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
18 Kui Peleg oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Reu.
19 Ja Peleg elas pärast Reu sündimist kakssada üheksa aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
20 Kui Reu oli elanud kolmkümmend kaks aastat, siis sündis temale Serug.
21 Ja Reu elas pärast Serugi sündimist kakssada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
22 Kui Serug oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Naahor.
23 Ja Serug elas pärast Naahori sündimist kakssada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
24 Kui Naahor oli elanud kakskümmend üheksa aastat, siis sündis temale Terah.
25 Ja Naahor elas pärast Terahi sündimist sada üheksateist aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
26 Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.
27 Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sündisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sündis Lott.
28 Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah, oma sünnimaal Kaldea Uuris.
29 Ja Aabram ja Naahor võtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tütar, kes oli Milka ja Jiska isa.
30 Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.
31 Ja Terah võttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus ühes nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jõudsid Haaranini ning jäid sinna elama.
32 Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.